Orava priitahtligu pritsimehe pidävä uma seldsi 90 aasta tegotsõmisjuubõlit. 26. märdikuul 1928 luudi Orava Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. Üle viiekümne aasta umast elost om seldsiga köüdet olnu ja tollõ iinotsan saisnu Mällmanni Kalju (87), kiä kõnõlas pritsimiihi elost päälesõa aost täämbädse pääväni.

Seldsi aastist inne ilmasõta om tiidä, et edimädses juhis oll’ Birnbaumi Karl. Näil olli käsipritsi, midä veeti hobõsidõga. Pääle sõta tei tulõtõrjõtüüd vallavalitsusõ tiimeistri ja otsõ vahtsit miihi. Sõs oll’ viil alalõ Orava vallavalitsus ja nuur miis Mällmanni Kalju kirot’ avaldusõ priitahtlikus pritsimehes nakkamisõs. Liikmõkaardi sai tä 1949. aastal.

Tüümehetii alostus

Tuudaigu luudi kolhoosõ ja Kalju kodoküläh Rõssah tetti Verevä Tähe kolhoos. A kolhoosil es olõ raamadupidäjät, nii panti Kalju tuu ammõdi pääle. Õga sõs kolhoosih tüü iist rahha es saa ni tä otsõ tõist kotust.

Kaljul oll’ Tartoh oppajas opminõ poolõlõ jäänü. «Kolm kursust käve är. A sõs üteldi, et vanaesä-vanaimä omma kulagu ja esä om vangih, sääne ei sünnü Nõvvokogo latsi kasvatama,» kõnõlõs Kalju.

Ummõhtõgi võtsõ Petseri haridusosakund tä tüüle Eesti kuuli Petseri takah Molnika küläh, nika ku sõaväkke minekini.

Pääle armeed 1954. aastal nakas’ Kalju Orava MTJ-i kaadridõ inspektris. Päämine tüü oll’ vinläsest ülembäle posti vinne kiilde ümbrepandminõ. Ku 1958. aastal Orava sovhoos tetti, jäi Kalju sinnä tüüle ja oll’ kooni sovhoosi lõpuni majandusülemb.

Pritsi veomassina pääl

Edimäne tulõtõrjõauto jõudsõ Oravilõ 1962. aastal. Inne tuud panti pritsi veomassina pääle, kohe oll’ tett lavvotus, et järvest vett kätte saia. Ku 1962. aastal läts’ palama sovhoosi puutüükua katus, sõs jõudsõ uma mehe mootorpritsi ja kaoviiga tulõ är kistuta, inne ku Petserist pritsiauto tull’. Pääle tuud anti Räpinäst Oravilõ tarvitamisõs tulõtõrjõauto. A sinnä mahtu pääle õnnõ kats miist. Ku säitsmekümnendil saadi tõõnõ auto ZIL, mahtu sinnä jo viis inemist.

Ku edimäne auto sai, sõs es olõ pritsikuurih viil ahjo. «Ma elli neli kilomiitret kavvõmbah, tulli üüse võrriga Oravilõ ja lämmisti autot, et vii är es külmänü,» kõnõlas Kalju. «Vett sai kistutamisõs Orava järvest. Järveh oll’ tünn ja sääl olõkoti pääl, sõs sai talvõl viile kergembähe mano. Vähä tull’ õnnõ tuuraga avita. Voolikul oll’ sõgõl otsah, nii pidi pangilakjus läbi iä mahtuma.» Ka parhilla võetas vett järvest, a külmä iist kaitsmisõs pandas pääle penoplast.

Säidse päivä mõtsakistutust

Tuust aost om Kaljul meeleh 1963. aasta suur mõtsatulõkah’o Verska polügooni pääl. «Säidse päivä ollimi kistutamah. Nii tulõtõrjõauto ku inemise veomassinaga. Tuli sai algusõ päätnitsapääväl. Inemise tulliva kerkost ja es tiiäki, et elämise man om tuli.» Polügoon oll’ Višnevski sõaväemõtskunna all. Et inemiisile tüü iist palka massa, käve Kalju Võro sõaväeosast küsümäh ja saigi kõigilõ keskmädse palga.

Sovhoosi aigu masti 25 ruublit kuuh, olõnõmada, ku pall’o oll’ välläsõitõ. Auto pidi kõik aig olõma mõstu ja läükmä lüüdü. Tal’na mehe käve kontrolmah, kas auto om puhas ja kõrrah. Kalju naard: «Ütele kontrollilõ miildü väega konjak, sõs sai jäl kergembäle läbi.»

Asjo aia oll’ küländ rassõ. «Sõs nõuti, et sovhoosi inemiisist pidi poolõ olõma tulõtõrjõütisüse liikmõ. Nii tull’ eski kõgõ vanõmba inemise kirja panda. Ku olli hääkõrrapäävä, ega sõs ilma sundusõlda es taha inemise vällä tulla. Õnnõs mõnõ tegüsämbä nigu Helgi Aavo ja Baškirovi Advi karksi kõgõ appi.»

Abi jõud kipõstõ

Ku 2001. aastal Orava komando är kaotõdi, lõpõt’ ka Kalju uma pritsumehe-teenistüse. Vald kõrrald’ külh tulõtõrjõtüüd, a õigõt iistvidäjät es olõ. 2007. aastal teivä noorõmba mehe Orava tulõtõrjõ seldsi ja võtiva vahtsõ jõuga as’a ette. Jupikaupa om ehitämisel muudsa pritsikuur. Pall’o tüüd om viil tetä, a massina omma var’o all. Viimätsil aastil om komando tennü aastah umbõs kolmkümmend välläsõitu. Orava mehe paistusõ silmä tuuga, et näil lätt keskmädselt alla kolmõ minodi aigu, ku massin jo vällä sõit. Egäl juhul and tuu paigapäälsele rahvalõ suurt kimmüst, et abi jõud kipõstõ peräle.

Säinasti Ene


Mällmanni Kalju näütäs pästeteenistüse hõpõristi, mille tä 1994. aastal sai siseministri Mõisa Jüri käest. Orava valla elotüüpreemiä sai tä 2008. aastal. Säinasti Ene pilt


Kalju (kural) 1980. aastil ummi miihiga Räpinäh tulõtõrjõvõistluisil. Pilt Mällmanni Kalju kogost

Jaga seod artiklit