Seol nimel om täämbädsen Eestin 51 kandjat, nimekujul Voikar 8 kandjat. Nimi panti Räpinä kilhlkunna Veriora mõisan, edimält kirotõdi Woikar. Nime sai Võika Miku Jaani pere. Timä esä oll’ Võika Jaani Mikk (Woika Jaani Mick), elokotussõga tuuaigsõn Vaara külän (nüüt jaet Vilustõ, Mõtsavaara ja Tsirksi vaihõl).

Võika lisanimest saiva perekunnanime edimält hulga suurõmba suguvõsa Woikow Räpinä mõisa Jaamakülän ja Paprõkülän ni Woikard Kurõkülä-Kõnnu kandin. Naist nimmist Võikard om joba kavva aigu tagasi vällä koolnu. Voikov oll’ ildaaigu viil peris levinü, a nüüd om tedä kah väega veitüs jäänü. Sammamuudu om väega veidü kandjit Kahkva nimel Voikant ja Räpinä nimel Voikmanson.

Kahkva mõisa Kirmsi külän, kon Võika lisanimi oll’ pruukmisõn joba vähämbält 1688, sai Võika nukast kar’amõisa ja tuust ildampa umaette Võika külä.

Alostusõ otsan om Võika lisanime ala kokko sulanu kats esi peritoluga nimme. 1627 om Võõpson kirja pant valgõvindläne Woyteck. Taa om vana slaavi umakiilne nimi. Täämbädsen Poolan kirotõdas samma edenimme Wojciech, tsehhi keelen Vojtĕch, saksa keelen Woitke. Lõuna-Eesti priinime Voitka Viitinäst ja Mäksält, niisamatõ Voika Nõost ja Põltsamaalt omma peri edenimest, miä tull’gi meile sisse inämbäste Poola aigu.

A Räpinäl elli samal aol Taalnitsan (nüüt osa Raiglast) ja Võukülän kats sama nimega talopoiga: Woyka Peter. Taalnitsa miist om nimetet perustalupojas. Vähä varõmb, 1625 om ütte kirja pant Woyka Pedtter, a tõist Weyka Pedter. Seo -e näütäs, et nimen oll’ joba 17. aastasaal õ-helü. Väega ilostõ om taa hulga vanõmb inemisenimi nätä Põh’a-Tartumaa külänimen Võikvere: 1624 Weickfer, 1599 Woydikwer, 1454 Veigthiver. Kettusõ Lauri ja Palli Valdek omma löüdnü, et tagapõh’as piässi olõma muistinõ inemisenimi *Võidikko. Sääne inemisenimi om olõman olnu külh ja tedä om üles kirotõt esiki ku naistõrahva nimme – 1392 liivlanõ Waytake –, miä om väega harv.

Kas Võidika-Võika nimel om midägi ütist võitmisõ ja võiduga, tuud om rassõ kimmäle teedä saia. Wojtekist (kink perrätulõjit Räpinäl kah Võika naati kutsma) saava vähämbäst poola keele kõnõlaja külh arvu, et woj tähendäs ’sõda’ ja ciech ’rõõm’. Mõnõlõ omgi tähtsä võit, mõnõlõ tõsõlõ niisama ütenlüümine.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit