Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu täämbäne Tõnno. Näütüses Kanepin sai 1809 vahmiilinime Tönno Tsahkna möldre Jago Petre Tanniel. Tõnno nime kandjist määnegi osa omma timä perrätulõja. Tönno panti ka Saarõmaal Kaarmal, Kodaveren ja Tartu-Maarja kihlkunnan.

Tenno om kõgõ rohkõmb Võnnu kihlkunna nimi. Keriguraamatist om nätä, et Tenno panti Kurista mõisan ja õkva väega mitmalõ perrele Ahja mõisan. Perekunnanimme panti ka Villändi Vana-Tännässilmä mõisan ja ütele perrele Räpinä Palo mõisan. Võnnun ja Räpinäl om ka nii, et tuud edevanõmba nimme es üteldägi vällä kujol Tõnu, a hoobis Teno vai Tenno. Õkva nii, nigu muu Eesti Tõnis om olnu kõgõl Võromaal Tennüs. Pühä Tennüs (Antonius), kinka päiv om 17. vahtsõaastakuud, omgi nime alussõs.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit