Seod nimme kand Eestin 445 inemist. Nimme käändäs eri muudu – ammõtlikun stiilin tulõssi kõnõlda džuudotriinrist Raagi Ennost a võro muudu üteldäs Raa Enno. Või ka olla, et kongi Eesti kandin käändäs taad nimme Raag: Rao.

Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru mõisa Navi külän (hingerevisjonin Raach), Sõmmõrpalu mõisan, Vana-Kasaritsa ja Viitina mõisan ni Vahtsõliina kerigumõisan. Lõuna-Eestin tähendäs raag puu muudu paiu ja õkva seo sõna omgi meil priinimes annõt. Võrdlusõs: Kanepi Sõrõstõ mõisan annõti joba 1809 nimi Raggas. Sõna raagass tähendäs vanan võro keelen ossaraokõist.

Tartu liinalõ kuulunun Sootaga mõisan om 1826. aasta hingerevisjonin Raick, a keriguraamatin om samal suguvõsal nimi Raag vai harvõmb ka Raig. Tunnus, et tuu nimi lätt uma edimädse tähendüse poolõst kokko hoobis Raia-nimega (Raig), minkast tulõssi kirota mõni tõnõ kõrd.

Harjumaal Ohekatku mõisan pantu Raag ja Järvämaal Koeru Piibe mõisan pantu Roag tähendäse arvada ossaraokõist. Piibe mõisa nimme kirotõdi pikält paikliku keele muudu Roag, viil õnnõ 20. aastasaal tetti nimi kiräkiilses. Harjumaal Keila Muraste mõisan pantu Raagus tähendäs niisama ossaraokõist, nigu ka vana võro keele sõna.

Nimme Raag võeti 1921 ka katõl kõrral Setomaal, a peris hulga tull’ taa nime kandjit manu eestistämisega – nimme võeti 37 kõrda. Eestistämise aigu mõtõldi nime tähenduses joba kimmäle ossaraokõist. Tal’nan eestist ka üts Kanepist algusõ saanu Ragas vahtsõs nimes Raag. Kimmäs mõtõ paistus takan olõvat Keila ja Lehtse kandi eestistämisel Greenbaum ’roheline puu’ > Raag.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit