Sääntse perekunnanime kandjit om täämbädse päävä Eestin üle 1300. Sagõhusõ poolõst om nimi 36. kotussõ pääl.

Taad perekunnanimme omma kandnu Eesti liinun (Villändin, Valgan, Narvan jm) inemise joba 1816. Ku priinimmi naati 1820. aastidõ paiku andma, anti taad nimme egän tuuaigsõn maakunnan peris mitmin mõisun. Kõgõ inämb anti taad Tartomaal – 27 mõisan. Hulga anti nimme ka Pärno- ja Villändimaal. Võromaal anti nimme 14 mõisan.

Edimält võidi nimi kirja panda nii kujol Peterson ku ka Petersohn, a 1921 Petseri vallan kogoni kujol Peetersoon. Nimi tähendäs Piitre poig (< Sohn om saksa keeli poig) ja sakõstõ omgi priinimi tuu perrä saanu, et esä vai vanaesä nimi oll’ Piitre. Nii om näütüses Tsooru mõisa Kikkaoja külä Märätsi talo perrepoig Hindrig saanu perekunnanime esä perrä (1826 Hindrig Peters Sohn ’Hindrig Piitre poig’). Muidoki võidi taad perekunnanimme anda ka niisama hää kõla peräst.

Nimme om eestistet häste hulga, üle Eesti 1476 kõrda. 856 kõrda om alalõ jäet edetäht P. Sakõstõ om vahtsõs nimes võet ka Peeter-, Peetri- vai Peter-algusõga nimmi.

Kõgõ kuulsamb sääntse priinime kandja oll’ luulõtaja Kristian Jaak Peterson (1801–1822). Timä esä Kikka Jaak oll’ joba 18. aastasaa lõpun lännü Villändimaalt Riiga ja saanu priinime varramba ku tõsõ sugulasõ, a priinime sai tä iks uma esä perrä, kink nimi oll’ Peet (üts nime Piitre variant). Esä puulveli Märt saigi priinimes Peet.

Täämbädsel aol omma kõgõ kuulsamba taa nime kandja telepere Petersoni Alma, Allan ja Mare.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit