Seol nimel om parla Eestin 66 kandjat. Nimi om tegünü õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisan ehk tõisi sõnnuga Osula külä Lilli- ja Annõmõisa puulsõn veeren. Sääl panti Reino talun kats mäe-lõpulist nimme. Põlitsõ peremehe perrätulõja Reino Mihkli sai priinime Reinomä, midä hingeloendin 1834 kirotõdi täppe är jätten: Reinoma. Tuud tallu omgi kutsut tõistmuudu Reinomäe talu. Reino talust jagunõnu talu peremiis Reino Piitre ja timä veli Kaarli ummi latsiga saiva priinime Märdimä. Hingerevisjonni panti sammamuudu täppeldä: Mardima. Piitre ja Kaarli esä Jüri oll’ olnu Reino talu sulanõ. Millest näile Märdimäe nimi sai, ei olõ teedä, paar põlvõ lähkün edevanõmbat ristinimega Märt olõ-i. Või õnnõ ette kujota, et kotus, kohe Piitre uma tarõ tekk’, võisõ olla kutsut Märdimäes mõnõ hoobis ammu elänü Märdi perrä. Reino Piitre ja Reino Kaarli olli esi jo 1834. aastas koolnu, a poigõga läts’ Märdimäe nimi ruttu lakja Põlva, Kanepi ja Rõugõ kihlkunda.

Märdi edenime alussõs om Vana-Rooma edenimi Martinus, miä om pühendet sõajumala ja tuu kaudu ka hod’otähe Marss nimele. Ruumlaisilõ and’ Marss märdsikuu nime. Meile om Märt vai Märtnä andnu märtekuu nime pühä Märtnä (Martinus) perrä, kiä oll’ 4. aastasaal Rooma sõamiis Pannooniast. Ütskõrd Prantsusmaal Amiens’n ollõn näkk’ tä ihualastõ külmetäjät miist. Et täl muud anda es olõ, sõs lahas’ tä uma mäntli mõõgaga poolõs ja and’ pall’alõ mehele poolõ mäntlist. Tõsõ üüse näkk’ tä unõn Jeesus Krõstust, kinkal oll’ ümbre tuusama puul timä mäntlist. Niimuudu püürdü sõamiis Martinus Krõstusõ usu kuulutajas, sai lõpus piiskopis ja päält surma pühäs.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit