Seo nimi panti õnnõ Räpinä kihlkunnan Võukülän. Mäleto Paabu (u 1712–1796) perrätulõja sai seo nime nii kerigu- ku mõisakirju perrä.

Keriguraamatulõ on priinimmi pandja opõtaja Heller kirotanu näide talonime Mälleto Petri Ello (elo) ja tuu nime mano: «Seo om Stammhaus ’algkodo’ kõiki Mälleto nimeliidsi jaos.» Üte tõsõ Võukülä perre, Mäleto Jaagu Paabu perrätulõja saiva mõisakirju perrä veidükese tõsõ kujuga nime Mälten, a keriguraamatun pandsõ Heller ka näile Mälton. Et ildamba inämb Mälteni nimme koskist ei lövvä, sõs või arvada, et ka näist saiva ammõtlikult Mältoni. Parla om Eestin Mältoni nime kandjit 105.

Leevaku külän om samast Mäleto nimest tettül priinimel Mälberg parla Eestin 49 kandjat. Alalõ om viil Võuküläst peri nimi Mällmann kuvvõl inemisel. Nime Mältson ja Mäletov omma vällä koolnu. Ka Räpinä mõisan pantu nime Mäleto ja Mäletosk omma vällä koolnu.

Nimmi Mälberg ja Mälton võrrõldõn jääs edimäne tunnõ, et tan om Heller pruuknu ton-lõppu. Tegeligult võidas Mäleto räpinä ja seto muudu vällä üldä ka Mäl’to. Just kiräpildile Mälto om –n otsa pantu.

Helleri keriguraamadu märküs algkodo kottalõ pidä paika. Võukülän omma Mäleto nime kandja kõik aig elänü. 1731 olli sääl Mellete Marti Peter ja Immakese Melete Jaack, 1638 Melotta Mick, 1627 Melleto Mick ja 1601 Melthe Pawell. Nii vana nimi pand arvama, et tegemist või olla muinasaost peritü lisanimega. Nimele Mäleto (*Mälettü) või mano märki esiki tähendüse. Nii nigu *Lemmittü tähend’ armastõdut ja *Toivottu soovitut, võisõ *Mälettü olla köüdet mäletämisega. Et mäletämise ja meele sõna omma peri ütest juurõst, om peris vahtsõnõ avastus keeletiidüsen. Nimeuurmisõlõ tähendäs tuu, et lisas ammu tuntuilõ *meeli-muinasnimmile võisõ olla ka *mälet-muinasnimmi. Üts sääne või alalõ olla ka vanan külänimen Mäletjärve (1586 Maliterwe) Võnnu kihlkunnan.

Mäleto nime või kõrvuisi säädi ka vinne õigõusu ristinimmiga Meleti vai Mileti. A tõõperätsemb om, et vinne kirotajidõ kirja pantuidõ sarnatsidõ nimmi takan omma iks mi vana umakeelidse nime.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit