Seod nimme kand Eestin 345 inemist. Viil om 18 inemist vanna muudu kirotõdu perekunnanimega Lok. Inämbäste tulõva nimekandja Tartu- ja Võromaalt, kuigi nimme tekkü ka Mulgi-, Viro- ja Läänemaal. Lõunan om alussõs talu- vai lisanimi, midä kirotõdi vanan kiräviien Lokko. Kotussõ omma Vana- ja Vahtsõ-Kuuste, Rannu Tammõ mõisa, Võnnu Ahja mõisa, kon tekkü ka perekunnanimi Lokko (parla Eestin 88 kandjat). Alatskivil panti Lokk Lokuta talun.
Kanepin 1809. aastagal panti Lokk Koorastõ ja Erästvere mõisan. Viimädsen sai seo nime Kuuba Raudsepä talu rahvas Loko kõrdsi lähkün. Põlva Adistõ ja Vanakülä nimi on köüdet Loko tallõga sääl küllin. Vanan-Antslan sai Loka nime Lokko mõtsavahi pere.
Perekunnanimme käänetäs inämbäste Loku vai Loko, nigu vannu talunimmigi. A Lõuna-Võromaal käänetäs seod nimme Loka. Tal’na miis Ranneti Egon lassõ üte uma tegeläse nimme käändä: Kustas Loki.
Lövvüs ka talunimme Loka (Kõrvekülä Tartu takan). Soomõ perekunnanimi Lokka om peri Savost ja Karjalast, seolõ ei olõ lövvet hääd seletüst. Eesti talunimmi om seletet loku lüümisega. Osalt vast omgi nii. A võro sõna lokoalonõ ’lag’a katussõviir huunõ iin’ käü ei tuuga kokku. Tuu om köüdet hoobis sõnnuga lokahtama, loka(h)tuma ’vaoma, longu vaoma’, lokakilõ ’norun’. «Lilli omma nakanu lokahtama,» üteldäs viil nüüdki. Vaest om lokahtanu olõk, nõna maan konutaminõ vana lisanime-talunime ütes alussõs?
Ka vinne nime võimalus om olõman. Ristinime Galaktion (Галактио́н) muganduisi hulgan lövvüs nii Lok (Лок) kui Lokuta (Локу́та).
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.