Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal.

Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle perenimes Kewwäy [kevväi]. Ildamb muidoki kattõva täpi ä päält är ja katsik-v asõmõl naati kirotama harilikku v-d. Nimi tähendäs sõs parhillast aastaaigu.

Sama tähendüsega omma viil eestikeelidse perekunnanime Kevade ja Kevad.

Kevade om perekunnanimes pantu õnnõ Hiiumaa Suurõnmõisan, a tuu lää-äs säält edesi. Nimme võeti viiel kõrral hindä vana perekunnanime asõmõlõ eestistämise aol, niisama nigu nimme Kevad. Nime Kevade kandjit om täämbädsel aol Eestin 30, Kevad-nimeliidsi om 15. Koorastõn om 1937. aastal Villemsonõ pere vaihtanu hindä vana perekunnanime vahtsõ nime Kevad vasta. Nii nimme Kevad ku Kevade om vahtsõs nimes võet viiel kõrral.

Hiiumaa Suurõmõisa nime omma viil Sui ’suvõl’, Süggisi ’sügüse’ ja Talwe ’talvõl’ ja Võromaa nime Suvi, Sügis, Talv. Muialpuul sääntsiid nimmi es panda vai ku, sõs õnnõ mõnõn ütsikun kotussõn.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit