Perekunnanimel om täämbä Eestin 51 kandjat. Algkujul Keem om taa nimi pant õnnõ üten paigan – Vaabina mõisan Urvastõ kihlkunnan, Keema talust Keema Aadu perrele.

Läänemaal Võnnu mõisan sai priinime Kem mõisa vabadik kangru Wilhelm uma perrega. Tuu nimi – kuigi välläütlemine oll’ kah [keem] – om edesi kestnü üte e-ga kiräpildiga, a mitte õnnõ. Keriguraamatin om nätä kirotust Kehm ja tuust olõs ildamba võinu ka Keem saia.

Vaabinast Urvastõ mõisalõ edesi viidü Keema talunime perrä panti sääl mõisan priinimi Keeman. Tuul nimel om 18 kandjat, lisas viil Kehman ja Keemann. Kuigi nimi om peri Keema talust, kõnõldas seo ilma aigu Keemi-nimeliisist, vaest ka tuuperäst, et olõs võimalik vahet tetä näütüses Keema Hera (talunimi + priinimi) ja Keemi priinime kandjidõ vaihõl.

Keema talunimi om peris vana. 1688 oll’ Kehma Marth säälsaman kubjas ja Kehma Paap elli Liiva kandin. 1638 oll’ esä vai vanaesä Keema Paap vahtsõnõ peremiis Kõrbjärve külän (Keema järvi vana nimi!), tä oll’ sinna tullu Kruutusõst. Säänesama nimi om tegünü Laadoga-Karjalan, säält om peri soomõ perekunnanimi Kiema. Nime kõgõ usutavamb seletüs om vinne muudu kutsminõ Ге́ма [geema], miä vastas kerigukallendri edenimmile German, Gemell ja Gemin. Kõik nuu omma Vana-Rooma edenimmi hulgast õigõusu traditsiooni üle võedu. Gemellus ja Geminus tähendi mõlõmba ’katsik’, Germanus ku edenimi tähend ’veli’.

Keema Aadu pojapojapoja Kaarli latsist kats omma tuntus saanu. Tütär Hella opsõ keeletiidüst, oll’ võro ja tartu keele suurkoguja ja -tundja. Poig Keemi Harald läts’ sõa aigu soomõpoisis, tull’ säält tagasi ku Haukka grupi luuraja, oll’ mõtsaveli ja sai surma lahingun Lükkä punkri man joulukuul 1945.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit