Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin om taa nime saanu üts Luhtõ külä peremiihist.

Nime tähendüs tulõ vilditaolidsõst vanutõdust rõivast, midä kutsutas mi keeli kallõv. Täpsele säändse kujoga perekunnanimi anti 1921 Petserin, a tuu om täämbädses vällä koolnu. Edenimi Kalev ja «Kalõvipoja» eepos saiva tunnõtus ildamb. Tuuperäst omgi umbõs sada aastat ildamb eestistämise aol olnu taa nimi küländ populaarnõ. 33 peret arvas’, et õkva taa nimi olõs hää hindäle võtta vahtsõs perekunnanimes võõraperädse asõmalõ. Sammamuudu võeti vahtsõs priinimes ka Kalevi, Kalevik ja Kaleviste. Sääntside perenimmiga inemiisi om Eestin parhilla sõski küländ veidü.

Täämbä om Soomõ rahvuseeposõ «Kalevala» päiv. Soomõn om edenimele Kaleva tegünü pall’o tähendüisi, suurõmb osa näist hoobis halvustava. Vana perekunnanimi om peri Lääne-Soomõst, kon taa om tulnu inämbäste talonimmist.

Soomõ rahvuseepos oll’ iinkujos mi eeposõ «Kalevipoig» luujilõ. A mitte kummalgi maal es olõ eepos põhjusõs, mille sääne perekunnanimi edimält annõti.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit