Ai, kuramus, sotsiaalministeeriüm uut maakundõ käest ettepanõkit, taht kittä kõgõ kõvõmbit alkoholikah’o vähändäjit. Preemiä nimi om «Kõgõ tegüsämb alkoholikah’o vähändäjä paikkunnan».

No nüüt naatas viinapudõli käkjile avvotasso andma vai?! Inämbüste omma nuu naasõ, kiä mehe iist õdagu pudõli är käkvä. Inemine heränes hummogu üles, süä om saismajäämise veere pääl… Kopõrdas sis mehekene vüürüste, kon om seerigu sisse alkoholikah’o vähändäjä iist putõl är käkit… ja ei olõki pudõlit. Kell om säidse hummogu!

Omgi minek, havva pääl lauldas, et sa lätsit varra är, su tüü jäi poolõlõ… Õnnõ kolm tunni jäi puudu, kell kümme olõs joba poodist tsilga pääle saanu ja rõõmsalõ edesi elänü.

Ma ei nakka üles lugõmagi, pall’odõst sõprust ja tutvist ma olõ alkoholi peräst ilma jäänü. Ja ütegi surma põhjus es olõ alkohol, a hoobis tüüpuudus, vaesus ja väiku haridus. Ehk kogo ilma ask, midä om alkoholiga võimalik veidükese leevendä. Esiki jälle naasõ saa alkoholiga ilosas juvva.

Kell kümme hummogu om üts suurõmbit alkoholikah’o põhjustajit! Ku viinahaigõ heränes kell säidse hummogu Võõpson, sõs tulõ täl võtta auto ja Lüübnitsä küllä salaviina perrä sõita.

Ega viinahaigõl valli olõ-i. Timä jaos om alkohol elolidsõlt tähtsä rohi, nii nigu süämehaigõlõ omma validoolitableti.

A riik käkk joodigu iist roho är. No aktsiisi kõlbas külh pudõli päält võtta! Kas kogo alkoholi päält võetav aktsiis lätt alkoholikah’o vähändämises? Tutkit!

Viinahädä om haigus. Tuust tulõgi pääle naada. Säänesama haigus nigu vähk. Viinahädä tulõ tuust, ku inemine tund, et tä ei tulõ eloga toimõ. Alostusõs tulõ lõpõta haigidõ inemiisi põlgminõ. Olõ-i sukugi illos, et viinahaigõlõ pandas aktsiisimass pääle. Pankõ sis joba tõisilõ haigilõ kah! Ja tervüseviaga inemisele!

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
rahvatohtri

 

 

Jaga seod artiklit