Põlva maavalitsus tennäs Võro Instituuti kuuhtüü iist võro keele nädälil ja and teedä, õt riigiasju saa umah keeleh kah aia – tulõ õnnõ tahta ja iist võtta.

Võro keele nädäli pidämise mõtõ jõudsõ maavalitsusõni Võro Instituudist. Teema sai Põlva maavalitsusõ kuuholõkil üles võetus ja sündügi plaan.
Suur jago Põlva maakunnast om aoluuh käünü Vana-Võromaa kultuuriruumi ala; et umma avvostust vällä näüdädä, võtt’ki Põlva maavalitsus nädälist ossa.

Nädäli vallategemisest tekk’ maavanõb Taro Igor tiidäolõvalt edimädse ammõtligu umakeelidse maavanõmba säädüse nr 1-1/16/463: «Köüdetült võro keele nädäliga 7.–13. novembril panda Põlvah Kesk huulits 20 huunõ pääl vällä Vana-Võromaa lipp.» Seo säädüs om tõisi tähtside papridõ perrä tett ni jääs aoluu tarbõs.

Maavalitsusõ tüütäjile peetül loengul võeti jutust võro keele aolugu ja täämbäne sais. Loengut pei Jüvä Sullõv ja Kalla Urmas. Innekõkkõ kõnõldi Põlva maakunna kihlkundõ umanäolidsõst keelest. Näüdäti, ku tähtsä osa om Põlva maakunna rahval võro keele alalõhoitmisõ ja edendämise man.

«Põlva maakunnah om Vana-Võromaa kolm suurt kihlkunda – Kanepi, Põlva ja Räpinä. Piämi luku ummist juurist ja ka tuust, õt mi maakund omgi mitmõ erinevä perimüskultuuri kokkosaamisõ kotus,» ütel’ Taro. «Teemi õks Võromaa suurõbast! Tä omgi jo suurõb ku parhillanõ Võro maakund, mille keskus om aoluulidsõ Põlva kihlkunna seeh.»

Viil pidi maavalitsus võro keele nädälil umma Mol’oraamadu lehte umah keeleh, mille iist suur teno Võro Instituudilõ, kiä avit’ tekste umma kiilde panda.

Maavanõmb pidi võro keele nädäli aol ka umakeelitsit tervitüisi sääl, kohe tä parrahe trehväs’. Samal aol sooviti kõigilõ maavalitsusõ maja küläliidsile õks hääd võro keele nädälit.

Põlva Maavalitsus

polva
Võrokõisi lipp Põlva maavalitsusõ iih. Põlva maavalitsusõ pilt

Jaga seod artiklit