Tulõva nädäli lõpun peetäs liinapäivi Põlvan ja Räpinäl. Mõlõmban paigan om plaanin hulga esisugumaidsi ettevõtmiisi.

Põlva päivi peetäs joba 30. kõrda. Timahava om hulga traditsiooniliidsi tegemiisi, a ka hulga vahtsõt. Põlva järve pääl saa viikingilaivaga lõbusõitu tetä, Kesk uulidsa pääl sõidõtas alla moodorilda massinidõga. Päivil om hulga spordiüritüisi, peetäs laatu ja laulu- ja tandsupito. Om ka mitmit näütüisi, saa minnä kaema iloaidu.

Põlva päivile tulõ küllä ka perimüspido Baltica: nätä ja kullõlda saa välisküläliidsi Leedust, Lätist ja Tšiilist, oppi käsitüüd ja tandsi. Vana-Võromaa raivarõividõga tetäs moodunäütüst.

Osa Põlva päivi tegemiisi ja kontsõrtõ jääs ka üü pääle. Täpsempä kavva tuust, midä 30. lehekuust 2. piimäkuuni Põlva päivil tetäs, saa kaia Põlva kultuurikeskusõ kodolehe kultuurikeskus.ee päält.

Räpinä «Hää kodo päivi» tegemise omma inämbüisi katõl pääväl: 31. lehekuul ja 1. piimäkuul. Ka Räpinäl saa kaia hulga näütüisi ja kullõlda kontsõrtõ, kaia filme ja sõita laivaga lustisõitu. Peetäs ka laatu ja latsi- ja nuuripäivä.

Timahavatsil Räpinä päivil om kavan ka konvõrents, kon kõnõldas kolmõst tähtsäst teemäst. Konvõrendsi alostas savvusannajutt, kon Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda kõnõlõs tuust, määne om olnu savvusanna tähtsüs eestläisi kultuurin, määndse kombõ omma täämbädses häönü ja määndse viil alalõ.

Konvõrendsi tõõnõ teema om maailma ja Eesti mõtsust ja puiõst. Maaülikooli mõtsatiidläne Sibula Ivar arotas, kas eestläse omma mõtsarahvas, kupall’o mõtsast teedäs ja määne om mõtsa tervüs. Kolmandas teemas omma luudusligu pühäpaiga, noist kõnõlõs pühäpaiku ja rahvaperimüse tundja Kaasiku Ahto.

Räpinä «Hää kodo päivi» täpsempä kavva saa kaia kodolehe kultuur.rapina.ee päält.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit