Ei tiiä, kas tuu tõisi kah sekä vai ütsindä minno, et Põlva bussijaaman ei olõ üttegi inemisehinge. Läät nigu tühjä tarrõ. Ku rahvast veidü, nii hummogu ja õdagu, sis nakkas viil kõhedu kah.

Ma saa arvo külh, et kõik om elektrooniga pääl: bussiao ja -liini ja videovalvõ, a iks jääs maahajäetüse tunnõ.

Ei olõ kelle käest midä küssü kah, ku vaia. Om külh mobiilinummõr, kohe helistä, a inemisega olõs iks parõmb kõnõlda.

Nuuril vast olõki-i tuuga hätä. Nä võtva uma nutitelefoni ja kaesõ kõkkõ teedüst säält. A ma olõ murrõn vanõmbidõ inemiisi peräst, kes omma viil harinu kõnõlõma.

Ainumanõ pluss um tuu, et kemmergun saa nüüt massulda kävvü. A ku innemb taso iist olli ruumi puhta, sis no om jo pääle lõuna nii must, et ei taha ilma rahalda kah minnä.

Muido üteldäs, et tüükotussit ei olõ. Bussijaaman om kül võimalus egäsugust tüüd tetä.

Nakka kas vai esi sääl tüüle. Annassi bussiteedüst, võtassi müüki aolehe-aokirä ja latsilõ kah midä suuhtõ panda. Cargobussi paki võissi kah tagasi tuvva, olõs rahval lihtsämb perrä tulla. Piletit ei saa nigunii inämb müvvä, tuu tüü om joba bussijuhi pääle pantu.

Om iks vist pall’o tahta bussijaama kasvai ütte inemist teenindämä, ku eski Telia lupa viiä Põlvast terve esindüse är, selle et rahvast käüvät veidü. Ku ma tahassi hindäle kodo internetti saia, kas ma piä sis nüüt Võrro minemä? Ja ku kiräkasti külä vahelt är kor’atas, sis ei saa inämb kirju kah saata. Ma esi panni minevä nädäligi kats kirja küläpostkasti. Ku nii edesi lätt, sis pia ei olõ küläinemiisi kah inämb vaia. Kes sis kül kardokat ja karja nakkas kasvatama? Ja kes sis meid süütmä nakkas? Elo lätt iks väega taasperi siin maal.

Urmi Aili, pensionäär Perilt

Jaga seod artiklit