Täämbäne pilt üten mano kirotõdu teedüssega om peri albumist «Edimäne sotsialistligu sektori põllumajanduslik näütüs Võrol 1949. a».

Pildil om väega luulõlinõ alakirotus: Võro mahlatüüstüs arõnõs. (Ja proovi sa säändse kihotuslausõ all mitte arõnõda!) Põnnõv om tuu, et ka sis oll’ tsukru-hädä pääväkõrral: kural puul omma tsukruga, häädkätt ilma tsukrulda tuutõ.

Võromaa oll’ 1940. aastidõ tõõsõn poolõn iinkujolik sotsialistligu sektori põllumajandusnäütüisi kõrraldaja. Näütüsel olli vällä pant osakunna: põllundus-, eläjäkasvatus-, aiandus-, mesindüs-, maaparandus-, kasvuhaiguisi ja kah’otegijide kaitsõ-, põllumajandusõ mehhanisiirmise ja elektrifitsiirmise ja käsitüü osakund.

Eräle oll’ ka üldosakund, kon pidi kimmäle kõnõlõma teemal «Midä andsõ nõvvokogo kõrd tüütäväle talorahvalõ».

Näütüse olli sügüse, süküskuun-rehekuun. Näütüisil oll’ ütes kohustusõs tüükangõlaisi kogõmuisi jagaminõ ja parõmbidõ vällätuuminõ. Kõgõ parõmbidõ käest nõuti pall’o. Esieränis korgõ pidi saavutusõ olõma tüüeesrindlaisil. Tublimba nüsjä saiva lehmä käest piimä 20% inämb, ku muido kõgõ parõmba lehmä anni. Arvada oll’ tuu man vajja ka «abiliidsi».

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Jaga seod artiklit