Rõugõ kihlkunna Krabi külätiatril käü 19. huuaig. Seo süküs mängvä nä tükkü «Piimäpukijutu’», kon, nigu Krabi tiatritüken õks, saa nätä ja kuulda kõvastõ võrokeelist nall’a. Külätiatri vidäjä, näütemängõ kirotaja ja lava pääle säädjä Mürgü Marje löüd, et as’a nakkasõ vällä tulõma sis, ku midägi mano opit. «Kiäki olõ-i sündünü tark, kõik aig om midägi oppi,» löüd Marje.

Ku Marje koolin käve, pidi tä egän näütemängun printsessi vai kuningatütärd mängmä, selle et täl olli ilosa pikä hiussõ. Marje ütles, et täl oll’ tihtsäle süä täüs, ku tõõsõ pääle tunnõ kodo lätsi, a timä pidi näütemängupruuvi jäämä. «Olõs todaaigu mullõ kiäki ütelnü, et ma nakka tiatrit tegemä, sis ma olõs tä väega pümmele kotussõlõ saatnu,» ütles Marje.

A ku 2000. aastal prooviti Paganamaa päivile kutsu esinejit, sis kõik küssevä maru pall’o rahha. Tuust tull’ mõtõ, et odavamb ja parõmb saa, ku esi midägi vällä märki. «Kaimi, et külä pääl om iks näütemängu tettü, tiissi esi midägi. Määnestki hääd teksti kätte es saa, sis säädsemi üten Looritsa Aarega esi Maripuu Aime raamatust «Paganamaa legend» juppõ näütemängus,» seletäs Mürgü Marje.

Nii tä sis minemä naas’. Rahvas võtt’ Marje kirotõdu tükü häste vasta ja täämbädses om timä sulõst tulnu joba 30 näütemängu. Ku ummi edimäidsi tükke pruuvsõ Marje eesti keelen kirota, sis õigõ pia sai selges, et võrokeelidse tükü läävä parõmbalõ pääle nii näütlejile ku kaejilõ. No omma võrokeelidse nall’atükü Krabi külätiatri kimmäs kaubamärk ja tiatrit om tunnustõt hulga avvuhinduga.

Jutu piimäpuki mant

Parhilla om Krabi külätiatri mängukavan tükk «Piimäpukijutu’». Nall’alidsõ luu kõnõldas lava pääl maaha piimäpuki man, piimä perrä tulõ ka Maiu nimega piimäauto.

«Nuu jutu, mis mi tan olõmi ette kandnu, omma periselt sündünü. Ma mäletä umast aost vai olõ ildampa kuulnu. Ja mis ka tõtõstõ sündünü ei olõ, omma piimäpuki pääl kõnõldu, nii uskmalda, ku tuu ka ei tundu,» seletäs Mürgü Marje. Taa vahtsõnõ tükk om väega häste vasta võetu, näütüses põimukuun külätiatridõ festivalil Saarõmaal Kärlan plaksuti kaeja peris pistü saistõn.

Kõva seenenkäüjä

Päält näütemängõ kirotamisõ, lavastamisõ ja mängmise om Marjel viil üts suur aoviidüs. Tälle miildüs mõtsan seenen kävvü. Marje tund ja korjas ka säändsit siini, midä hariligult väega ei teedä. Parhilla om käen süküs ja inämbüs rahvast mõtsa siini perrä minnä ei mõista, a Marje rõõmustas, et õigõ söögiseene nakkasõ viil parhilla vällä tulõma.

«Üts mu lemmikit om suits-kollanutt. Külmembä ao siin. Tuud rahvas ei mõista kor’ada, mullõ jääs rohkõmb, mul hää miil. Ku tuu panda ehtsä taluvõiuga panni pääle, tuu suust, mis säält tulõ, om sääne samõtinõ – perädü hää. A tuu seene muudu om ka sälk-kollanutt, miä om viha maiguga ja mürgüne, sis inemise ei julgu tuud kor’ada. Periselt olõ-i nä ütesugudsõ, tulõ lihtsäle hindäle selges tetä,» seletäs Marje.

Ku Marje tutvilõ mõnt vahtsõt siint pruuvmisõs tuu, sis visatas iks tihtsäle timä perekunnanimega nall’a, et neo omma Mürgü-seene.

Tüü man ehitäs autit

Et õnnõ aoviidüssist är ellä ei saa, sis piät ka tüül käümä. Marjel om esieräline tüükotus: tä tüütäs OÜ-n Dataliner, avitas firma umanikul Treiali Margusõl autokeresiid ehitä.

Nuu ei olõ hariligu massina, ehitedäs 1950. aastidõ moodumassina Porsche Speedsteri muudu massinakeresiid. Kereosa tetäs klaasplastist. Esierälidses tege Krabi lähkül tett massinakere tuu, et plasti all om ka plekk, niimuudu saa kõvõmb autokere. Massina müvväs päämidselt Ruutsi, a mõni jääs Eestimaalõ kah.

Firmajuht Treiali Margus ütles, et Marjel lätt auto kerejuppõ tegemine peris häste ja tä opp kõik aig vahtsit tüütegemise nõksõ mano.

«Ega sis ma ei olõ kah sündünü tark. Tulli siiä, Margus naas’ oppama ja nüüd mõista mõnda asja esi kah tetä. Tüüriista püsüse peon,» ütles Mürgü Marje.

Paistus, et oppi tahtminõ ja uudishimo omgi tuu, miä Marjet elon edesi ja põnõvidõ ettevõtmiisi mano vii.

Rahmani Jan


Krabi külätiatri etendüs «Piimäpukijutu’». Mürgü Marje (kuralt tõõnõ, räti ja verevide dressega) mäng esi kah üten. Pilt Krabi külätiätri arhiivist

Jaga seod artiklit