Ku Uma Pido kõrraldaja minevä sügüse üles kutsi, et pidolõ võiva tulla ka väikumba ja vahtsõmba koori, sis võtt’ tuust kinni rahvast mitmõst Võromaa otsast. Karula kihlkunnan Kaikal tull΄ kokko tävveste vahtsõnõ segäkuur ja Rõugõ kihklkunnan Krabil naati käümä egä nätäl üten laulma. No käävä lauljil perämädse proovi Uma Pido laulõga, a tegünü om ka tävveste vahtsit plaanõ.

Kaika koori vidäjä Roose Celia om välläopnu koorijuht. A tä om pääle opmist aastit tegelnü rahvamuusikaga ja oppamisõga ja tuuperäst oll’ koorilaulu-ilmast kavvõlõ jäänü. No om tä «rii pääl» tagasi.

«Nüüt ma olõ aru saanu, et käe omma kõik aig sügelenü tuu perrä. Mullõ miildüs kooritüüd tetä, ku omma säändse rõõmsa inemise, kes tahtva laulda. Sis om ka hää näid avita,» kõnõlõs Roose Celia.

Kaika koorin käävä tõtõst kuun rõõmsa inemise, kiä laulda tahtva. Üts noist om Visseli Triin, kiä ütles, et tälle om laulminõ kõgõ miildünü. «Ütsindä laulda saa koton kah, a tan om nii hää seltskund ja saa laulda ka võro keelen. Olõs hää laulda ka suurõ Kubija laulukaarõ all. Tuuperäst käügi laulukoorin,» seletäs tä.

Visseli Triinu juttu kinnütäs ka koori tenor Trolla Agu. «Kubija ei tõmbagi väega, a et mi saami tan inemiisiga kuun kävvü ja ütstõist nätä, tuu om väega hää. Ütenkuun laulminõ om kõgõ tähtsämb,» om Trolla Agu kimmäs.

Hää koorijuht avitas keeruliidsist kotussist üle

Uma Pido laulõ kotsilõ ütlese laulja, et kiil ei olõ sukugi rassõ, selle et tuu om jo selge ja sõlmõ ei lää. «Rassõmb om noodilugõminõ. Tuu om huvitav mullõ, sääl om pall’o tiidäsaamisi olnu,» kõnõlõs Visseli Triin. Ka mitmõ helü pääl laulminõ olõ-i kõgõ lihtsämb. «Ütehäälse laulu omma lihtsämbä, a ku bassi ja tenori nakkasõ lakja minemä, sis om rassõmb,» ütles Trolla Agu.

Kõigist naist rasõhuisist avitas lauljit vällä har’otaminõ. Ja muidogi koorijuht, kedä laulja ei saa kitmädä jättä. «Umbõ hää koorijuht, timä hoit kuun. Hää om laulda säändse kooorijuhiga,» ei olõ Trolla Agu kittüsega kidsi.

Koorijuht Roose Celia kitt lauljit vasta. «Edimält mõtlimi, et teemi kunnakoori, kiä üte helü pääl laulõ üten laul. A sis ma kai, et nii häste tulõ vällä ja mitmõ helü pääl laulminõ kah. Nii nellähäälne ku kohati ka kuvvõ vai säitsme helü pääl. Arõng om olnu kõva,» om Celia rõõmsa.

Rõõmsa ja lustilidsõ omma ka Kaika koori proovi. Ja tüüd tetäs kah kõvastõ. «Mi olõmi eräle helüdega ja ütenkuun tüüd tennü. Ku mi kuun olõmi, sis kõik harjutasõ ilustõ. Mõni harjutas kotun kah ja kullõs autosõidu pääl. Nuu helü iks kõlava kõik aig kõrvun,» seletäs Roose Celia.

Iks lauluga edesi

Uma Pido laulukava om Roose Celia meelest lihtsä, rõõmsa ja uman keelen. «Taa om uma laulu pido. Ooda joba suurõ rõõmuga, mis 2. juunil Kubijal vällä tulõ,» kõnõlõs tä.

A Kaika koori tegemise lõpõ-i Uma Pidoga är. «Tahas taa koorivärgiga edesi kah minnä, suurõlõ laulupidolõ,» märgotas Roose Celia edesidsist plaanõst.

Krabi rahvas laul ka muid laulõ

Viisipidäjä ja lauluhimolidsõ käävä kuun ka Rõugõ kihlkunnan Krabil. Egä riidi saa kõrdsi man kokko nii kümme lauljat.

Päält Uma Pido laulõ lauldas tan muid tunnõtuid lugusiid, näütüses kasvai «Kungla rahvast». Ka Krabi rahval om uma ütenlaulmisõga muidki plaanõ. Järgmäne kõrd plaanitas üles astu lehekuu alostusõn folgibussi man, miä Krabilt läbi sõit.

Krabi rahva lauluproovi omma niisamatõ lustilidsõ ja paiguldõ lauldas kah mitmõ helü pääl. Tõsitsõmba Uma Pido laulõ huvilidsõ Krabi laulja har’otasõ ka üten Rõugõ segäkooriga.

Rahmani Jan


Kaika kuur Kaika koolitarõn lauluproovin. Rahmani Jani pilt


Krabi lauluseltskund riidiõdagudsõn lauluproovin. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit