Oodi üts hummogu bussi ja sai kokko üte Laine-nimelidse tutvaga. Küsse: «Kohe sa läät varra hummogu? Su tüü om jo rohkõmb õdagidõ?»

Laine ütel’, et tä lätt Väimälä poolõ…

«Mis sinnä?»

Laine ütel’, et tä lätt kursuisilõ opma.

Laine om puhastustüüline, vanast üteldi lihtsäle: koristaja.

«Tohoh, kas sa ei mõista inämb põrmandit puhtas tetä vai tolmu pühki?»

«Mõista iks, a ku tahat tüül olla ja ammõtit pitä, sis piät kõik aig opma.»

«Midä ti sääl sis opit?»

«Kõgõpäält opimi arvutit. Ku täpsembält üteldä, sis piät iks arvutit veidükese inne joba mõistma, muido saa-i sukugi toimõ. Ja sis tulõ viil rehkendüst, keemiät ja inglüse kiilt oppi. Ja kodotüü omma kah viil tetä…»

Ma küsse: «Kas nüüt om kergemb ja parõmb tüüd tetä?»

Laine naard’ tuu pääle: «Tüü käü iks sammamuudu.» Laine kõnõl’ viil, et lõpun tulõva eksämi ja testi ja ei tiiäki, mis kõik viil. Ja kiä tuu kõik läbi tege, toolõ andas nii kõva paprõ, et mine kasvai Suumõ puhastustüülises! Sis Laine lehvüt’ ja läts’ är bussi pääle.

Naksi mõtlõma, et kül ta elo om iks ands’akus lännü. Vinne aigu pidi noorõ kõik opma, keskharidus oll’ inämb-vähämb sunduslinõ. A no piät keskiän tüüinemise opma, kas vai mis! Inglüse kiil piät suun olõma ja kogo lugu. Lehest loi, et ollõv 30 000 nuurt inemist, kiä ei opvat ja tüül ka ei käüvät. Hulkva niisama ümbre. Saatkõ no ummõtõgi noorõ opma kasvai tuud puhastustüüd!

Koton kõnõli vanamehele ka tuud puhastustüü-projekti asja. Vanamiis ütel’ tuu jutu pääle: «No mis sa, vanainemine, umma pääd tuuga murrat! Sino pääluu ja mõistus iks tuud kinni ei võta! Las targõmba inemise tegevä noid europrojektõ ja noorõ hulkva niisama vai läävä är vällämaalõ. Sul om uma projekt: keedä kardoka lõunas valmis ja suusti tii kah!»

Vot sullõ tarkust, inämb ma vanamehele midägi ei kõnõlõ!

Kõivo Liine

Jaga seod artiklit