Antoni Annika pilt

Rõugõ vallan Tagakolga külän Alska talun kasus sjoo aasta üts väega väkev kasv – ütsävägine (üheksavägine). Kutsutas viil kah ütsäväelidses, soetubakas ja saameheväes. Väke om taal kasvul joba tuuperäst, et tä om hää ravikasv, a sjoo om pia kolm meetrit korgõ (280 cm) ja perenaanõ korjas timä häitsmit tõsõ kõrra rõdu päält.

Vanarahvas kõnõlõs, et ütsävägidsest saa api 99 tõvõ vai hädä puhul. Esieränis häste pidi tä avitama kur’a silmä ja nõidmisõ vasta. Häitsmist ja lehist keedetäs tiid, midä juvvas köhä vai ka neeru- ja põiõhädä kõrral. Lehti võit katski tampi ja panda ohatisõ vai haudunu kotusõ pääle. Viimätsel aol omma aiahuvilidsõ tedä kasvatanu ka niisama ilu peräst.

Ütsävägist om Alska talu saina veeren kasunu joba peris mitmõl aastal, a nii vägevät nätäs tan edimäst kõrda. Arvata om, et edimäne nakas’ kasuma talvitsõl aol tsirgõlõ pantuist siimnist.

Antoni Annika

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit