Muusõum ei piä olõma õnnõ kotus, kon vannu asju kaia. Tähtsä om, et saat midägi ka tetä ja oppi tarkuisi, miä võiva ka täämbädsen elon abis olla. Säändse tsihiga tege tüüd Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele.

Muusõumitüütäjä omma mängulidsõ, tegevä umma tüüd ähinäga, tiid Tulviste Hele. «Väikene mängulust, veidükese kreisit sinnä manu, et ei tii asju mõistusõ perrä, tuu om üts asi, mille peräst tuldas rohkõmb,» seletäs tä.

Et inemise muusõumin käünü, piät näil sääl põnnõv olõma. Põnõvidõ programmõ vällämärkmine on küländ keerulinõ. Tulõ märki, pruuvi.

Perämäne kõrd läts’ Mõnistõ rahval häste talurahvakohtu maahamängmine 11. klassi latsiga. «Andsõmi egäle latsõlõ üte osa kätte, egäüts mängse kedägi sääl kohtun ja asi läts’ väega põnõvas. Oppaja oll’ väega rahul, ütel’, et tä ei olõki aoluku niimuudu läbi rollimängõ opanu.»

Mõnistõ muusõumi tegemiisi man om läbi ao ka külärahvas avitanu. «Mi uma 3,5 inemisega es saanuki kõiki naid programmõ läbi viiä. Meil om tugi sällä takan. Vahepääl oll’ üle 50 inemise, kes ütte vai tõist tegemist toetiva. A põhijagu om 10-12 inemist, kellele avitas tuust, ku ma telefoni võta ja helistä,» seletäs Hele.

Ja küläinemise ei avita õnnõ uma ütenlüümise, a ka tiidmiisiga. «Ku inemise nakkasõ tegemä, tulõva vana tarkusõ miilde,» kõnõlõs Tulviste Hele. Nii ommaki mõnõ tegemise, midä muusõum näütäs, opitu inemiisi käest, kiä uma tarkusõ omma latsõst pääst ummi vanõmbidõ käest opnu.

Tiidmine and tukõ

A misjaos muusõummõ ülepää vaia om? Helel om vastus väega selge. Muusõumin alalõ hoiõt tarkus and tukõ täämbädsele elolõ.

«Tuu, et määnegi kimmüs om. Näütüses, niikavva ku su imä-esä omma elun, om sul kimmämb tunnõ, et su sällä takan om kiäki. Ega tuust muidu arru ei saa, ku nä ütskõrd är kaosõ. Iinpuul omma kül latsõ, a sa piät tugõma näid uma olõmanolõkiga. Niisama om muusõumin hoitu asi vaimsõs toes täämbädsele elulõ.»

Hele seletäs, et ku midägi juhtus, eelektri lätt är, internetti ei olõ, sa nigu tiiät, et elo oll’ noidõlda kah võimalik. «Muusõumist kõrras läbi kävven näet är, et inemise omma toimõ tulnu, tuu and ka kimmüse toolõ, mis põra sünnüs. Saisami kimmüseldä parvõ pääl, ku piät säält maaha astma, sis om sul tunnõ, et sa piät vasta.»

Inemiisi ello maa pääl võrdlõs Tulviste Hele ketiga. «Et tuu kett, mis om tullu 10 000 aasta takast ja kon sa üts jakk olõt, lätt edesi ka 10 000 aastat ja sa püsüt edesi,» võtt tä muusõummõn tettävä tüü tarvilikkusõ kokko.

Mõnistõ muusõum om kõgõ vanõmb vabaõhumuusõum Eestin. «Tan om kogutu 1948. aastast asju ja aoluku. Mi saami sinnä vundamendi pääle ütskõik määndsit pääväkõrral olõvit asju ja teemasiid ehitä,» seletäs Hele.

Parhilla om Mõnistõn pääväkõrral eestiaigsõ poodi teema. Muusõumi man tüütäs vanan stiilin küläpuut, kost saat osta asju, midä ka 90 aasta iist poodin müüdi.

Juhus tõi muusõummi

Muusõummi tüüle tõi Hele juhus. Inne oll’ tä hoobis kar’akõrraldaja.

«Ma olli zootehnik Mõnistõ sovhoosin. 1988 tahtsõ Eesti vabadust ja Vinnemaalt es saadõta inämb suuri jõusöödäkuurmit eläjile. Tull’ nälg, mi pidimi Valga lihakombinaati viimä katõkuuliidsi põrssit kuurmidõ kaupa. Ma jäi tolle pääle nii haigõs, et otsusti, et ma inämb toda ammõtit ei piä,» seletas Hele.

Parajalõ läts’ pensionilõ muusõumi eelmine vidäjä Kengu Paula. Et kunstniguanniga Hele oll’ abin käünü näütüisi kujondaman, kutsõ Paula Hele muusõummi rahuligumba tüü pääle. Ja kuigi väega rahulikus tüüs Hele muusõumitüüd inämb ei piä, om tä joba pia 30 aastakka süämega umma tüüd tennü.

Uman elon pidä Tulviste Hele kõgõ tähtsämbäs tuud, et om katõ latsõ imä ja no omma ka latsõlatsõ. Nõrga tervüse peräst es taha arsti umal aol lubada Helel latsi saia. «Tähtsä, et kett mu kotsil es kakkõ,» jõud Hele jälleki keti-võrdkujo mano tagasi.

Rahmani Jan


Tulviste Hele Mõnistõ muusõumi vana rehe all. Rahmani Jani pilt

• Mõniste muusõumin näüdätäs kolmõ aigu: kiviaig, tsaariaig, Eesti aig.

• Kiviao huunist saa nätä püstkota. Et inemise omma Mõnistõ kandin elänü vähembält 3500 aastakka, tuu om kivikirvidõ ja potikiltõ perrä vällä tulnu.

• Tsaariao osan saa nätä kehvädsi talomehe majapidämist. Kõgõ rohkõmb väärt hoonõ om rehe-elämine aastast 1879. Nätä saa ka sanna ja aita.

• Eesti ao kõgõ tähtsämb hoonõ om poodihoonõ. Täämbä om puut valla, tett niimuudu, nigu tä oll’ 1930. aastidõ alostusõn.

Jaga seod artiklit