Mõnistõ nuurmiis Pazuhanitši Romet (22) juht väikun vallan pia kõiki nuuri tegemiisi: om koolin huvijuht, kodotütride ja nuuri kotkidõ päälik ja valla nuurijuht. Päält tuu opp viil Villändi kultuuriakadeemiän huvijuhis.

Mändse omma olnu kõgõ parõmba ettevõtmisõ, midä sa üten Mõnistõ kandi nuuriga tennü olõt?

Eks egä nuuriga kuun tettü sündmüs om olnu hää, a kõgõ parõmbalõ om meelen paar aastat tagasi tett volbriõdak, kon sai nõiarõivin nuuriga ümbre Mõnistõ järve juustus ja luuda visatus. Ildampa teimi tuld ja tandsõmi ümbre tuu.

Kuis sa jõvvat nii pall’o är tetä?

Kes tege, tuu jõud. Kiäki piät jo nuuriga toimõndama, et näil olõssi huvitavit tegemiisi – sis ei tulõ himmu ull’uisi ja pättüisi tetä. Taha nuurilõ opata viisakust, julgust ja päälenakkamist, et näil elun häste lääsi. Niisama oppa näile esinemiskunsti, midä esi opsõ kooli näütetsõõrin. Viil kõrralda noorilõ egäsugutsit laagriid, nuurikeskusõn teemi üükinnu.

Näütä noorilõ, et ku esi julgõlõ asju iist võtat, sis saat kõgõga toimõ.

Kas tuu, et sa esi nii julgõ ja särävide silmiga olõt, tulõ ka tuust, et hindäl om tulnu rassõst elost vällä võidõlda?

Ma arva külh. Üteldäs ju, et kõik, mis ei tapa, tege tugõvambas. Ku olli 18, sis lätsi kotust är umaette elämä, mul om Mõnistõn kortõr. No sääne tsärre slaavi muudu temperament om vast tuust kah tulnu, et mu vanaesä oll’ ukrainlanõ.

Umma peret ei olõ viil?

Ei olõ, tuud küsümüst om perämädsel aol mu käest väega pall’u küsütü (muhelõs). Ma olõ iks vasta ütelnü, et aigu om tuu asjaga.

Olõt nii nuur, et kimmäle tiiät väega häste, midä koolinoorõ mõtlõsõ ja tundva?

Oi, noorõ omma joba tävveste vahtsõt muudu! Vahepääl om nii, et ku ma noorilõ määndsegi mõttõ vällä käü, sõs nä tuud tetä ei taha. Tahtva õks tetä ummamuudu ja asju, mille pääle ma esi ei tulõki. Om tulnu ette ka väikeist tüllü, no sõs olõmi leüdnü perräandmisõ ja jälki häste edesi toimõndanu.

Kuigi ma olõ esi ka viil nuur ja tuu vannusõvaih ei olõki mul nuuriga väega suur, mõtlõ ma külh vaihõpääl, et mi olõmi õks tõistsugunõ põlvkund.
Är om unõhtõt uma kohussõ ja viisakust ütstõsõ vasta tulõ väega tihtsäle miilde tulõta. Noorõ omma hinge poolõst nii õrnakõsõ, et mitte midägi näile üteldä ei saa, õkva pahanõsõ är. Esiki ku tahat anda näile hüvä nõvvu, sõs ega nä tuud kullõlda ei taha. A tuu om vist egäl aol niimuudu olnu.

Õkva (1.–2.04.) lüüt üten suurõn ettevõtmisõn – Vahtsõn-Roosan tulõva talgo tuun talon, kon naatas raamadu «Tõde ja õigus» perrä filmi tegemä.

Ma ei olõ tuu ettevõtmisõ kõrraldaja, a kutsuti appi leüdmä talgitõlõ inemiisi, kiä avitanu sääl talutarõ ümbre veidükese tüüd tetä ja üüse võttõpaiga pääl perrä kaenu, et sääl kiäki kurja es tennü. Kimmäle ma võta esi kah noorõ üten ja läämi teemi käe valgõs.

Mille sa maal püsüt, pall’o läävä jo är?

Seo om jo mu kodu. Ma olõ 2010. aastal lõpõtanu kooli, kon ma nüüd tüüd tii. 2013. aastal naksi juhendama nuuri kotkit ja kodutütrit, seo oll’ mu elu kõgõ edimäne tüükotus.

Arva, et käü vahepääl är ja kae lakja ilma kah, a sis tulõ jäl kodu tagasi. Taha iks uman kodukandin edesi ellä.

No näütüses põimukuun sõida Ameerigamaalõ kaema, kuis sääl skaudi eläse ja midä huvitavat tegevä. Saa säält mõttit, et mi nuuri kotkidõ ja kodutütridega kah parõmbidõ tüüd tetä.

Määnest tulõvikku umalõ kodokandilõ Mehkamaalõ tahat?

No om väega segäne aig. Sügüsest olõ-i inämb Mõnistõ valda. No ma usu, et Mehkamaa ja timä inemise jääse kimmäle püsümä.

Ku om inemiisi, kiä hoitva umma kodukanti ja vidävä küläellu iist, sõs külh murõt olõ-i, et Mehkamaa kohegi kaos.

Tahassi, et ka noorõ ei lähäs siist periselt är, a tulõssi iks tagasi kodukanti.

Olõs näil siin muiduki rohkõmb tüükotussiid, sõs olõs noorõ siiä kimmäle tagasi tulnu. Noorõ jo veeväki seo kandi ellu edesi ja omma Mehkamaa tulõvadsõ hoitja.

Midä tulõssi tuus är tetä, et maal elo püsümä jääsi?

Tuus, et maal elu püsüma jääsi, tulõgi olla inemiisil ettevõtjamba, ja ei tasu nii pall’u kaivõlda, et elu maal om ikäv ja midägi siin ei olõ.
Ei saa kõik aig uuta ja luuta, et kiäki tulõ ja tege. Tulõ iks esi tetä ja leüdä vahtsid võimaluisi.

Kae, täämbä om nii illus ilm, õkva tahat midägi vahtsõt ette võtta!

Küsse Harju Ülle


Pazuhanitši Romet Mõnistõ kooli man. Harju Ülle pilt.

Jaga seod artiklit