Vanal-Võromaal om pia 130 paisu, mille jaos piässi umanigu timahava viilua küsümä.

Viilupa om vaia sis, ku viist tetäs hüdroenergiät, ku vett om paisutõt vähämbält miitre jago (ku viin eläse hõrnas vai harjus, sis 30 cm jago).

Ku pais om madalamb, sis tulõssi iks luataotlus är tetä, no keskkunnaammõt või sis otsusta, et lupa ei olõki vaia.

Ammõt soovitas paisuumanigõl hindäl viilupa küssü: masma midägi ei piä ja lua saa hariligult lõppõmada aos. Minevä-aasta es saa tuud lupa terve Eesti pääle õnnõ kats küsüjät.

Keskkunnaammõdi Lõuna piirkunna viispetsiälist Järvemäe Meelis ütel’, et mi kandin om viiluba küsümädä hariligult sis, ku naabri tülütsese. Kas ei lepita kokko, kiä piät lua küsümä vai ei lupa naabri vett paisuta.

Kiä ilmangi vii paisutamisõs lupa ei küsü, omma kopra. Keskkunnaammõdi JAVE büroo jahindusõ pääspetsiälist Tanniku Margo ütel’, et perämädsel aol kaibasõ mikandi inemise kopra pääle veidü – 15–20 kõrda aastan. Vahtsõ jahisäädüse perrä või koprapaisu ilma lupa küsümäldä är lahku.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Ku paisu umanik keskkunnaammõdi käest viilupa küsüs, sis inämbüisi tä tuu ka saa. Koha Priidu tsehkendüs

Jaga seod artiklit