Minevä puulpäiv peeti üle Eesti muusõumiüüd. Üts paik, miä tuu õdak küläliisi uutsõ, om RMK Pähni külästüskeskus. Kaimi keskusõ teedüssejuhi Tatsi Taaviga inne küläliidsi tulõkit üle, midä Pähnil nätä ja oppi saa.

Pähni külästüskeskus om paik noilõ, kedä huvitas luudus ja luudusõn käümine. Tan saa tundma oppi puid ja eläjit, a kaias ka tuud, kuimuudu om mõtsa majandõt. Tunnõt luudusõmehe ja mõtsaülembä Denksi Vello (1936–2004) iistvõtmisõl luud keskus võtt talvitsõl aol inämbüisi vasta kooli- ja latsiaialatsi rühmi, a suvõl trehväs Pähnile rohkõmb matkajit ja uudistajit.

Päämaja kaes paikkunda mõtskunna silmiga

Keskusõ päämajan omma tarõ, miä kõnõlõsõ luudusõst ja näütäse paikkunna luudust, ello ja aoluku. Tulõtõdas miilde tuud, midä mõtskund innembä paikligu rahva jaos tähend’. «Vanast oll’ mõtskund kogukonna süä, seo ümbre kõik käve. Mõtsaülembäl oll’ täämbädse ao mõistõn suur võim, tä avit’ inemiisi, pidi näide iist huult,» seletäs Tatsi Taavi.

Nii saa üten tarõn nätä mõtsaülembä tüülauda ja vormi ja tahvli om pühendet ka mõtsaülemb Denksi Vellolõ. Viil saa teedä, kuis Paganamaa sai tuntus, mis asi oll’ koolimõtskund. «Neo mõtsa, mis tan ümbretsõõri kasussõ, omma pall’ongi latsi puult kasuma avitõdu,» kõnõlõs Tatsi Taavi.

Tõõsõn tarõn om üles säetü pildinäütüs ristipuiõst. Viil om majan suur tarõ, kon saa nätä mõtsaeläjide topissit ja kaia pilte Võromaal olõvist korgist mäkist ja süvvist järvist.

Suuvjilõ näüdätäs keskusõn ka filme Võromaa luudusõst, saa kaia näütüst liblikist ja kullõlda võrokeelitsit muinasjuttõ. «Mi olõmi iks Võromaal ja tan omma ristipuu, võro kiil ja esieräline maastik. Seo om mi umaperä, midä muial ei olõ,» kitt Tatsi Taavi.

Aida all vana mõtsatüürista

Kõrvalmajja aida ala om kokko kor’atu vanaaoliidsi mõtsamajandamisõ tüüriistu. Ka noid naas’ umal aol korjama Denksi Vello. Nuu tüüriista kõnõlõsõ luu aost, ku mõtsa majandõdi viil egä ütsigu puu kaupa. Nätä saa mõtsamehe võrri, vannu saagõ, mõtsaistutamisõ riistu ja hulka muud. Aidatarõ om hämmär paik, kohe ei olõ muudsa tehnika jõudnu.

Mõtsaraa ja kuulsa kõlakua

Kõgõ inämb rahvast, kiä Pähni kanti trehväs, käü mõtsaratu pite matkaman. Vällämaalasõ otsva inämbüisi kõgõpäält üles mõtsa tettü kolm kõlakota. «Mõtsaruupori pandva mõtlõma mõtsa helümaastigu pääle,» seletäs Tatsi Taavi.

Pähnin om kolm matkarata. Luudusõrada, mink pääl saa ülesandit lahenda, lätt ümbre paisjärve ja om matkamisõs kõgõ lihtsämb. Mõtsa majandamisõ teemaga om Tõrvandu rada, miä lätt ka kõlakodadõ mant müüdä. Ja viil om mõtsaopmisõ rada, kon pandas inämb rõhku luudusõlõ ja perändkultuurilõ.

«Ku kõik kolm rata läbi tiit, lätt 4–5 tunni aigu,» rehkendäs Tatsi Taavi. Päält matkaratu om Pähni lähkül viil hulk kotussit, kohe luudusõhuvilinõ minnä saa: Paganamaa, Luhasuu, Eesti lõunatipp. Pähni keskusõst, miä suvõl om egä päiv valla, või egäsugumaidsi luudusõn käümise võimaluisi kotsilõ uuri.

Rahmani Jan


Pähni külästüskeskusõ teedüssejuht Tatsi Taavi kõnõlõs vanaaolidsist mõtsamajandamisõ tüüriistust, miä Pähni keskusõ aida ala kokko kor’adu omma. Rahmani Jani pildi.


Muu targa teedüsse hulgan om ka keskusõ luujalõ Denksi Vellolõ pühendet teedüssetahvli.


Umal aol väega tunnõt olnu Družba saag.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit