Edimädsel joulukuu pääväl Tal’na Võro seldsi suurkogolõ minnen oll’ tunnõ, et vanajummal om võrokõnõ. Tä oll’ maaha pandnu ilosa valgõ lumõvaiba ja säädnü nii, et võrokõisi kokkosaaminõ ja edimäne advent olli ütel pääväl.

Et seldsi liikmõ Laanpere Helga ja Tiku Ants omma mõlõmba sündünü tõõsõl joulupühäl, saigi alostusõs näil katõl lastu advendikünnel palama panda. Sis laulimi uma kats traditsioonilist laulu ja kutsimigi uma kuulsa külälise rahva ette.

Trompedimängjä, dirigent, muusigaoppaja, dotsent, koorijuht, muusigastuudio umanik ja juht, aasta esä – vot niipall’o tiitlit om mehel, kelle nimi om Otsa Aavo. Vahtsõliinan sündunü muusigamiis es tulõ ütsindä – viis «jüngrit» olliva kah üten. Neli nuurmiist, sirgõ ku orelivile, ja üts neio – Mai, Aavo peris uma tütär.

Ku trompedipoisi puhkma naksi ja Mai näile klaverit mano mängse, sai seldsi kokkokäümiskotusõ lagi peris mitu pügälät korgõmbas nõstõt. Nii pall’o nuurt ja hüvvä energiät vast olõki-i mi rahva iin viil olnu. Taad om mi iän inemiisile väega vaia.

Aavo kõnõl’ päämidselt puhkpillest, vaskpillipäivist, ummist oppajist ja tuust, et puhkpillimäng piät illus olõma. Täl oll’ üten ka raamatit ja aoleheartiklit, midä rahva sekkä kaemisõs laskõ.

Pääle esinemist saiva Aavo ja Mai aigu ka tsipakõsõ mi rahvaga kohvilavvan juttu aia. Mai märgot’ eski plaani tulla 12. vahtsõaastakuul mi joulupidolõ. Elämi-näemi, kas vanajummal sis kah võrokõnõ om.

Müürsepä Külli


Otsa Aavo (kuralt tõnõ) üten ummi opilaisiga Tal’na Võro seldsin esinemän. Klavõri takan Aavo tütär Mai. Plumanni Kaja-Riina pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit