Ku inne valimiisi ilmuva artikli vällä jättä, säändse, kon E-Tammõ Raivo om nõun esämaa iist surma minemä vai Rosimannusõ Keit posiir mõtsan vahtsidõ seerikidega ja kõnõlas umast loomuperätsest mõtsaarmastusõst, sõs om aokirändüs väega kinä. Õkva loi, et Nurmsalu Sandral, tuul eurolaulikul, om tõõsõsk (teisik). Tõõsõsk oll’ pildi pääl kah, tutva miis, Ilvesse Aapo. Mu harinu silm tund külh Ilvese är, a ku Ilvesel piäs tulõma plaan uma hapõn ja prilli Nurmsalulõ ümbre nõsta, sõs olõs ma kah hädän. Ku Aapo noku kah Nurmsalu pääle ümbre nõsta, sõs es tennü vana jummal esi kah näil inämb vahet.
Aapo om pääga miis, a et periselt suurõs saia, tulõs tagaotsaga tüüd tetä. Kassi Carmen ja Vaariku Marta teivä katõ pääle pepumaali ehk määre tagaotsa roosa värviga kokko, istsõva valgõ paprõ pääle ja no om tuu paprõ alghind 5000 eurot. Periselt omma nä mõlõmba ägedä ja laheda naasõ! A riigikogolanõ saa kuun Tuumpääl persetämise iist 2684 eurot puhtalt peo pääle. Tohtri saava meil ilma lisatunnõlda umbõs 1400–1500. Mis seost as’ast arvada?
Tuud, et ijäaig sai joba 10 000 aastat tagasi läbi, no om ka pääaig läbi saaman ja inemiisile hahetas päävä asõmal tassakõistõ tagaots. Tagaots tan ja tagaots sääl.
Ega inemise ulli ei olõ, kõik tahtva hindäle tagaotsaga tüüd. E-Tammõ Raivo kandidiir, Saagim kandidiir. Vakra niisama, timäl pääle tagaotsa muud ei olõki, ülikooli lõpõtamisõ iist andsõ pordsu lambit.
Hädä om tollõn, et terräv silm tege õks kuigimuudu Aapo ja Sandra vahel vaiht, olkõ nä pääle tõõsõski. A tagaotsa omma kõik ütte näko. 101 riigikogo tagaotsa, sääl ei tii inämb mitte kiäki määnestki vaiht. Selle et vaiht ei olõki.
101 om kööme, kunagi näüdäti filmi 101 dalmaatsia pinist. Mõtõlgõ tuu pääle, et valitsussektorin tekk’ 2017. aastal tüüd 116 703 täpsele ütesugust tagaotsa.
Ku pall’o om kõnõld ajudõ ärjuuskmisõst. Tuu om kah rohkõmb sääne tagaotsajutt.Periselt om nii, et midä kavvõmbalõ aju tagaotsast ujosõ vai omma, tuud kergemb om tagaotsal ummi tagaotsaasjo aia. Aju ütles õkvalt, ku tälle midägi ei miildü, et mine sinnäsamma. Tagaotsaga om tuu hädä, et tä om nigunii säälsaman ja täl ei olõ säält inämb mitte kohegi minnä.
Ulmõraamadu ja -filmi jutustasõ korgõ intellektiga tulnukist, kiä omma siiä tsivilisatsiooni häötämä tulnu. Kiäki ei olõ kõrraski tuu pääle tulnu: tuujaos, et midägi vussi käändä, ei olõ esiki intellektikübekeist vaia.
Ruitlasõ Olavi,
pääga miis