Oll’ keväjäne kipõ põllutöie aig. Sai tutva käest varahaisi kapstaluumõ ja nuu oll’ vaia õkva aiamaa pääle är kükädä. Kai taivahe külh, et sääl oll’ tummõ pilv üleväh, päälegi, hummogu oll’ ilmateedüs kah pikset lubanu. Mõtli, et vast iks jõvva inne suurt vihma tüüga lõpulõ.

Tei kipõlt ja saigi är! Joba oll’ taivas pää kottal lännü mustas ja kai, kuis tarõ mano sai. Tuust oll’ hää, et kukutätä tõrõl’ kohki kavvõmbah ja oll’ hää miil, et kapstalooma mulda kükätüs saiva. Ku nüüd vihma kah saava, või kimmäs olla, et läävä kasuma.

Jõudsõgi vüürüste. Hõiksi tarrõ tõisilõ: «Võtkõ õkva telekas takast, väläh um pikne!»

«Olõ-õi hätä midägi, tuu viil kavvõndah! Mi kaemi «Pingviinipoig Lolo» lõpuni, ei olõ pall’o jäänü,» ülti mullõ vasta.
Ütekõrraga käve tarõh sääne pauk, nigu olõs sääl püssü lastu. Hiitü nii ullimuudu är, et es julgu edimält hinnäst eski liiguta. Päälegi oll’ tarõh havvavaikus.

«Kas näid um sääl pikne maaha löönü?» käve edimäne mõtõ läbi pää. Saisi mis ma sääl saisi, peräkõrd naksi tõõsõ tarõ kaudu pelgüisi edetarõ poolõ hiilmä.

Es julgu häste kaia, a siski näi läve päält, et esä pojaga istsõva katõkõisi kõrvuisi sohva pääl ja olli tävveste olõmah, elovaim paistu kah seeh olõvat. Kumbki es paistu olõvat koskilt kotsilt ka är palanu. «Kas ti iks eloh olõti?» sai kukkimuudu läve päält küsütü. Sis naksiva nä hinnast liigutama ja ütlivä, et eloh, eloh iks. Tormssi tarrõ, kisksõ kõik juhtmõ sainast ja naksi loengut pidämä ettekaemisõst pikse kõrral. Seokõrd olliva mõlõmba mukka tävveste ütel nõul.

Paar nädälit pidimi ilma telekalda läbi ajama, nika ku massina parandusõst suurõ remondiraha iist kätte saimi.

Tuust aost pääle olõ ma lännü väega ettekaejas, ku pikset kasvai ilmateedüski lupa. Tõisilõ olõ kah umma luku kõnõlnu, mis tuukõrd juhtu ja mis kõik olõs võinu viil saia. Inämbüste om inemiisil kuigi ütskõik ja näile mu üleelämine suurt ei putu.

A ma tiiä, et luudusõ vägi um üle kõgõ ja inemisel tulõ tuud usku ja ette kaia. Ja viil, et muuta saat õnnõ esihinnäst, tõisiga um nii, kuis um.

Liiva Aasa


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit