Ku kullõt, kaet ja tunnõt täämbädse ilma ello, jääs silmä, et kõgõ inämb kitvä umma ello nuu, kink ümbre om kamp inemiisi, kiä samma ello eläse. Muudsa sõnaga kutsutas tuud kampa kogokunnas.

Kogokund või olla külä, paikkund, a ka määnegi muu seltskund, kiä hinnäst ütidse nimega nimmada saa. Uma külä, uma ansambli, tiatritrupp. Inemise, kiä umavahel inämb läbi käävä, saava tuust kuunkäümisest ja -tegemisest rõõmu mano. Nä omma õnnõligu.

Mullõ paistus, et parhillanõ valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ om kogokundõ üles herätänü. Inemise noist paigust, miä jääse keskuisist küländ kavvõlõ, omma naanu kõrrast inämb arvo saama, et uma elo kõrraldaminõ tulõ hindä kätte võtta. Ku tuu tõtõst niimuudu om, sis om taast umavalitsuisi suurõmbas tegemisest iks kassu kah.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit