Viil kuuli raadiost, et Lätist viina vidäjä omma nii pall’o rahha kokko saanu, et omma no naanu tugõma Eesti kõgõ rohkõmb kaetut saadõt televisioonih. Ja tuu iist saava nä umma ärri inemiisile päähä määri.

Ku muido viil kõik pensionäri es tiiä, et viina piä-i poodist ostma, a tulõ otsi mõni tutva, kiä Lätimaa vahet käü, sõs egä puulpäiv opatas tuud no telekast inne pääväuudissit. Tetäs puust ette ja värmitäs vereväs kah. Ma tiiä-i õnnõ, kas mi Õnnõ uulidsa pääl müü viina Allan vai Jürka.

A tuud ma tiiä, et ma esi olõ-i viil üttegi tuud lõunast peri pudõlit saanu. Käve suvõl eski Lätih, a es mõista säält midägi osta. Puut nigu puut iks. A tull’ vällä, et nuu õigõ poodi olõki-i Lätih, nuu omma õnnõ piiri pääl. Nii ei jõvvaki nuu turistõ hordi periselt Lätti ja ei näeki õigõt liisna varbaga lätläst.

Muda Mari

Jaga seod artiklit