Viies mihklikuu päiv 2000 ilmu Uma Lehe tõnõ nummõr ja saman numbrin oll’ edimäne Ruitlasõ jutt. Ja no om üts 2019. aasta 25. mahlakuu päiv ja Uma Lehe nummõr om 436. No ma olõ mõnda aiga mõtõlnu, kas ma olõ õks õigõ inemine säändse tüü pääle. Ja täämbä inämb ei mõtlõ kah. Avitas külh. Parhilla mõtlõ, et hää, et sääne mõtõ nii kipõstõ tull’, olõs võinu inemiisi viil pikält piinada.

Käve mõni päiv tagasi Võro liina pite ümbre ja mõtli, määne oll’ liin aastal 2000. Säänest jället Roosisaarõ silda es olõ, rannapromenaati es olõ, vana Latsi Maailma poodi iin oll’ park, pritsumaja kõrval oll’ nilbõ kivipõrmanduga sitamaja, kon olli kirä «Olja ljubit Kolju» ja «Idi nahui». Kerigu kõrval oll’ park, mitte Seminäri Nagasaki. Võro liinan es olõ viil kümme aastat üttegi valgusfuuri.

A vanamehe olli Roosisaarõ silla kõrval kraavi pääl särge püüdmän, nigu õks. Viis tükkü, ridva käen. Ai juttu, filosofiirse ja tõmbsi vahepääl mõnõ särepoja. Hää miil sai, kõik om muutunu, a õngõritvuga vanamehe es olõ õnnõs mitte kohegi kaonu. Vahtsit miihi sünnüs veidemb, a säändside kihvte umakiilside vanamiihiga, näeti, õnnõs määnestki hätä ei olõ.

Kõrdaminõ ei olõ määnegi tarkusõ imä. Ku inemine hinnäst kõrdama nakkas, om kats võimalust: kas täl om mäluga hädä vai täl ei olõ midägi üteldä. Ma olõ tuu tõnõ variant. Kõik mu luu omma mitu kõrda läbi kirotõdu ja ei tiiä mitmõndat tsõõri tegemä ei olõ kah mõtõt minnä.

Tõsõ luu jääse alalõ, inemise saava Tossu Tilda pajatuisi lukõ, viimätsen lehen kirot’ Pulga Jaan. Ei olõ hätä, et midägi kostkilt otsast saisma jääs. Ma arva, et järgmädsest numbrist om mul hindäl Umma Lehte pall’o parõmb lukõ.

Aituma üten oltu ao iist, uma inemise, hääd ja ilosat teile! Ma tsehkendä vast siin ja sääl viil egäsugumaidsi asjo ja ku ütspäiv kah vanamehes saa, sõs võta ridva kätte ja istu Roosisaarõ silla kõrvalõ kraaviperve pääle ja nakka tõisi vannumiihiga särge kakma. Sõs näemi, ku millegiperäst varramba ei näe, mis kah sukugi võimalda ei olõ.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
väsünü kiränik

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit