Soid ja järvi täüs maa

Umbes 11 000 aastat tagasi tulli edimädse inemise mandrijääst vabas saanu maiõ pääle Õdagumerest hummogu puul. Kõgõpäält tulti lõunõ puult, sis tulli soomõugrilasõ hummogu puult ja indo-euruuplasõ lõunõ puult ja näist sai õigõ pia õdagumeresuumlasõ ja baltlasõ. Paari tuhandõ aasta iist naati seod maad Liivimaas kutsma.

Vinne kroonikast Pihkva sõakäügi kotsilõ Otsela tsuudõ vasta aastil 1178–1180 saa aimu, et tuuaigsõn Adsele maakunnan elli päämidselt õdagumeresuumlaisist eestläse ja keskusõs oll’ Aluliin, minkalõ Aluksne nime anni baltlaisist latgali ildampa. Et oht Vinne vürstiriike puult jäi püsümä, ehit’ Saksa ordu Marienburgi (Aluksne) ja Tarto piiskop Neuhauseni (Vahtsõliina) piirikindlusõ. Umavahel naksi naa kindlusõ läbi käümä tuuaigsõt Riia–Pihkva kauba- ja sõatiid pite, miä läts’ ku kaar kindluisi-vaihõlidsõ soid ja järvi täüs maa viiri pite.

Tuu eikinkagimaa pääl omma arheoloogi löüdnü nii kuvvõ tuhandõ aasta vannuidsi tulõkivikiltõ ku perämädsest aastatuhandõst peri asulapaiga Mära ja Kisejärve lähkül, üte kivikalmõ, ehtit, potikiltõ, sõariistu, paadijäänüssit, kääpit ja hulga muid asjo. Sinnä elämä tulnu talopoigõ hõigunimmist ja kärinäga kruuksivõ kunnõ, sandi maa ja savitsidõ perviga uja kotsilõ üteldüst saiva nime Hürsi, Kärinä, Põnni, Sandi, Savioja ja Tsiistre külä ja lõpus kogo Tsiistre nukk.

Seoh nukah opas’ nii nuuri ku vanno pia kats aastagasata ka Tsiistre kuul. A teos es saa mõisaherrä tahtminõ Põnni külä kar’amõisas tetä, selle et üts külämiis oll’ nii tark, et mõistsõ herräle esieränis mülklikku suud näüdädä. Ku 19. aastasaal kattõ perisorjus, maarahvalõ anti perrenime ja luudi Vahtsõliina ja Misso mõisavald, ostõti Vahtsõliina valla nukas saanu Tsiistre kandih mõisalt 29 tallo vällä. Ja kuigi talonigõs trehvsi sis päält eestläisi ka lätläse ja seto, sutsõva eri arvosaamisõga inemise kipõstõ kokko leppü. Edimält saiva talo häste toimõ, a päält kolhoosõ ja sovhoosõ tagasi antu talo inämb mitte nii häste, selle et ümbretsõõri oll’ kõik joba muutunu.

Ku parhilladsõ Misso valla maiõ pääl elli 1919. aastal 2600 inimest, sis täämbädses om noist perrä jäänü õnnõ neläs jago, 645. Tsiistre nukah, koh aastal 1926 elli 337 inemist, om täämbädses inemiisi arv jäänü alla saa. Ja latsi om jäänü veidembäs, inemiisi keskmäne vannus om kasunu 30 päält 50 pääle. Keskmädselt eläs tah kandih tsipa üle kolmõ inemise ruutkilomiitre pääl. Tuu nummõr om muido keskmädselt Eesti valduh 11, kõgõh Eestih 30, maailmah 40 ja Aasiah 90 inemist ruutkilomiitre kotsilõ.

A tuujaos, et Tsiistre nukk periselt vällä es koolnu, om täämbädsel pääväl ka hulga är tettü. Ku as’a edesi läävä, võiva õigõ pia ka Vahtsõ-Meremaa inemisõ Nopri talomeieri kraami osta.

Parhilla pelätäs nii aadomisõta, tsivilisatsioonõ kokkopõrkamiisi ku muid õnnõtuisi. Et halvu asjo es tulnu, piäs egä inemine, külä, vald ja riik tiidmä, miä maailmah sünnüs, ja arvo saama, kuis esi hinnäst ülleh pitä. 2016. aasta põimukuuh Misso vallah Tsiistre nukah peetäv Kaika suvõülikuul võisiki meeleh pitä tuud, minkast olnust ja juhtunust om vällä tulnu täämbäne päiv, ja selgembäs vaiõlda seo, miä või mõota tulõvat aigo.

Niilo Lui
Niilo Lui,
Tsiistre nuka ao-
ja kultuuriluu hoitja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit