«Joba kadonu vanaimä ütel’, et sa piät maalõ jäämä, põllumiis om põlinõ rikas,» kõnõlõs Ilvese Alari (26), kiä uma kaasa Samsonova Liljaga (26) Orava vallan Oro külän maaello vahtsõs luu.

Nuuri talol om nii 300 hektärit põllumaad ja seo süküs tulõ joba ütsäs vilävõtt.

«Pinda võissi rohkõmb olla, a saat ka olõmaholõvat maad parõmbilõ är majanda,» arvas Alari. «Siiäni olõ külvnü teräviljä ja rapsi, a seo keväjä om plaan vahtsit kultuurõ mano võtta. Üts noist om tatrik. Tatrikulõ om ostjit, kõlbas vilävaheldusõ jaos ja klapis häste lõikuskalendrihe.»

Alari es olõ sis väega põllu pääl üteh, ku esä viil põldu tekk’. Pääle esä surma, ku 13–14aastadsõlt sai joba massinidõga tegemist tetä, nakas’ põllutüü miildümä ja nii tuu ammõdi valiminõ läts’.

Sügüse saa 20 aastat, ku Alari Oravilõ kuuli läts’. Ütessä aastat opsõ tä üteh klassih Liljaga, kellega maaülikoolih jälki kokko sai. Alari opsõ maaülikoolih põllumajandussaaduisi tuutmist ja turustamist.

No om Alaril ja Liljal Oro küllä uma elämine sisse säetü. Lilja lõpõt’ gümnaasiumi kulmedäliga ja läts’ Tarto ülikuuli keemiät opma. Pääle edimäst aastat sai tä arvo, et laboratooriumih istminõ olõ-i timä jaos.

Maaülikoolih tahtsõ Lilja eläjätohtris oppi, a trehväs’ hoobis eläjäkasvatusõ pääle. «Mul imä opsõ ka umal aol eläjäkasvatust,» seletäs Lilja. «Olõ rahul, ega muud es mõistnu ma ka valli. Säänest kimmäst suuvi ei olõ kunagi olnu.» Eläjit olõ-i noorõ viil siiäni võtnu, vast kuna edespite.

Kats aastat tagasi tekk’ Lilja osaühingu Agropark, millega tugõ ka Alari tegemiisi. Näütüses sai Lilja alostamisõs PRIAst noorõ talonigu toetust, mille iist ostõti muudsa külvimassin. «Ligembäl aol nakkami maakündmist vähändämä. Teemi nii hindäle vapa aigo mano ja hoiami kulusit kokko,» märgotas Alari. «Kündmine om kül vanast aost tiidä mullaharimisõ viis, a kõrraligu külvimassinaga saa ka ilma toimõ. Hainaga tulõ õnnõ rohkõmb võidõlda. Keskkunnalõ olõvat sääne õkvakülv eski parõmb.»

Alari om nuur talonik, no olõ-i saanu esi noorõ talonigu toetust, kuiki om kats kõrda pruuvnu.

«Ku ma 2009. aastal küsse, es olõ mul viil haridust,» seletäs Alari. «Äriplaan oll’ kõva, a muid punktõ jäi puudu. Tõnõ kõrd es saa selle, et olli joba üle 18 kuu ettevõtja olnu. Ega ma pääd norgo es lasõ, a opmisõ isolõ mõidu külh halvastõ.»

Nii omgi Alari ülejäänü massinapargi uma raha iist soetanu. Tüükua saina pääl om pikk pildirida massinist, mis ütsä aasta joosul mehe käest läbi omma käünü. Veidü pruugidu traktori om tä vällämaalt ostnu – tulõ odavamb ku peris vahtsõt osta.

Viimäne kombain om kül vahtsõst pääst siist ostõt ja sai ka panga tukõ. «Mul om sääne hää igä, üle 25, nii olõ pangast peris kergehe saanu hääskitvä vastussõ,» naard Alari. «Massuvõlgu ka olõ-i ja sul piät iks olõma kassum ette näüdädä.»

Väega pall’o ei taha noorõ hinnäst pangaga köütä. A ku tulõ plaan maad mano osta, sõs piät vast lainu kah võtma. «Maad pakutaski müvvä iks sõs, ku põllumehel om rassõ aasta olnu ja vapa rahha vähä,» märgotas Alari. «Ku kiäki taht müvvä, sõs võissi kõgõpäält pakku uma kandi tuutjilõ. Kuiki iks kokkoleppele saa, maa lää-i võõridõ kätte.»

PRIAst saa Alari õnnõ pindalatoetust. «Ma looda, et egasugutsõ toetusõ kaossõ üldse är,» arvas tä. «Ma olõs pall’o tugõvamb, ku noid toetuisi ei olõs. A nuu omma tuu jaos, et inemisel olõs poodist odavamb piimä-leibä osta. Sõs piässi terve Euruupa toetusõ är kaotama.»

Alari ütles, et või-olla kunagi läävä nä mahhetuutmisõ pääle üle. «Mahhel viläl omma suurõmba toetusõ ja korgõmb hind. Saak om kül väikumb, a joba omma turulõ tulnu väetüse, midä võit mahhe tuutmisõga pruuki.»

Igävä elo üle noorõ ei kaiba. «Ku elät maal ja om uma kodo, sõs om kõgõ midägi tetä,» arvas Lilja.

Talvõl om põllumehel hindä jaos aigu rohkõmb, pall’o om põllumiihi kokkosaamiisi ja oppuisi.

Aimi juttu nätäl inne Tarto maratonni, ku väläh oll’ kolm kraati lämmind ja sattõ vihma. Alari om olnu kõva suusataja ja mitmit maratonnõ sõitnu.

«Kolm aastat olõ-i õigõt talvõ olnu,» kahjatsõs Alari. «Nii om suusatamist vähämb olnu.» A huvi om nooril iks alalõ: eelmine päiv kävevä Otepääl MK-etappi kaemah ja pääle intervjuud säädsevä Haanihe lumõ pääle suuska pruuvma minekit.

Säinasti Ene


Ilvese Alari ja Samsonova Lilja. Säinasti Ene pilt

Jaga seod artiklit