24. urbõkuu om kül puulpäiv, a koolivabast pääväst huulmada tulõ Rõugõ kooli spordisaal rahvast täüs. Käü kolmas Võromaa robootikapäiv, kohe om kokko tulnu päält saa kooli- ja latsiaialatsõ, kinkal om huvi robotidõ ehitämise vasta. Latsi om Võro maakunnast, a võistkundõ om ka muialt Vanalt Võromaalt: Põlvast ja Lüllemäelt.

Robootika tähendäski robotidõ ehitämist ja näide tüülepandmist. Kooli- ja latsiaialatsõ ehitäse täämbädsel aol robotiid spets-legoklotsõst. Vällänägemise poolõst omma latsi roboti auto vai määndsegi muu tsõõrõga monstrumi. Edesi vidävä säändsit robotiid väiku elektrimootori, mille pand etteant programmi perrä ja anduridõ abiga tüüle väiku arvuti – aju.

Võromaa robootikidõ üts juhendaja Grossmanni Triinu. Rahmani Jani pilt

Võromaa robootikapääväl om sääne kõrd, et kõik roboti ehitedäs ja programmeeritäs paiga pääl. Nii omma kõik osalidsõ võrdsõ. Uma varrampa valmis ehitedü robotiga olõ-i tan midägi tetä. Päiv om täüs robotidõ ehitämist ja võistluisi. Noid peetäs kolmõ sorti. Väikumba latsõ saava lihtsämbä robotikomplektiga tetä Eesti luudusõ teemaga võistlust, põhikoolijao latsõ ehitäse sumo-robotiid ja pandva nuu tõõnõtõist tsõõri seest vällä toukama. Viil saa mängi Eestimaa-teemalist robotimängu, kon tulõ massinaga sõita ümbre Eesti kaardi, mäest üles rühki ja üts kablakakminõ maaha pitä.

Robootikapäävä kõrraldaja MTÜ Nuti-Võlur üts iistvidäjä Grossmanni Triinu kõnõlõs, et seo päävä man om kõgõ tähtsämb, et saa ütenkuun oppi. «Kohtuniku avitasõ opilaisi, opilasõ avitasõ ütstõist, niimuudu opitas ütenkuun tegemist ja andas tõõnõtõõsõlõ tukõ, ku mõni vällämärkmist nõudva probleem ette tulõ,» seletäs tä.

Triinu vidä mitmõn Võromaa koolin robootikatsõõri ja tiid, et robootikahuviliidsi om koolilatsi siän hulga. Jõudsalõ kasus huvi ka latsiaidun. Nii omgi seokõrd robootikapäävä võistlõjist katõssa võistkunda latsiaidust. Nutikus om nuuri siän moodun.

Rahmani Jan


Sumo-robotidõ võigõlus. Võit massin, miä tõõsõ tsõõri seest vällä toukas. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit