«Saa ello viiä tuud, midä alosti – lihaeläjäpidämist,» kitt’ PRIA käest 40 000eurodsõ nuurtalonigu toetusõ saanu Sõmmõrpalo valla talomiis Kaska Karli (39). PRIA tugi minevä kuu kokko sadat Eesti nuurtalonikku, noist om Vanalt-Võromaalt 15.

Kullõ artiklit:


 
«Tunnus suur summa, no uma rahakott piät kah kõvva man olõma, et kõiki kohustuisi täütä,» ütel’ Kaska Karli. «Ku kõik kulu kokko lüvvä, sis kats kõrda nii pall’o om viil vaia.»

PRIA and’ nuurtalonigu toetusõ tuujaos, et Karli saasi katõ aastaga käümä väiku lihaeläjäpidämise, kon om põhikarja kooni 35 pääd.

Karli ostsõ joba är 15 mahhet segäverelist lihaeläjät. «Tahtsõ külh võtta puhtatõuliidsi, no noid olõssi saanu poolõ veidemb,» ütel’ miis. «Ku ma perän nakka nuurt pulli müümä, sis ostja kaes pulli, mitte passi. Mul õkva lähkül ütel talonigul omma mahhe eläjä, kiä omma inemisega harinu, nii saigi eläjä timä käest võetus.»

Inne oll’ Karlil neli põhikar’aeläjät ja kats nuurt eläjät. «Sõbra pull, tõsõ sõbra kats lehmä ja vask omma kah mu man – sõbra käävä tüül ja ei jõvva noid esi pitä,» selet’ miis.

Keväjä taht Karli viil ütsjago eläjit mano osta, no 35 põhikar’aeläjät om piir. «Olõmi ümbretsõõri kõik väiku talonigu ja ku ma võta naabrimehe käest maa är, sis olõ ma kah vaesõmb,» selet’ Karli. PRIA toetuisi all om täl maad 50–60 ha. Päält tuu om viil sama pall’o, mille päält maaumanik võtt esi toetusõ ja Karli tege eläjide jaos haina päält är.

Nuurtalonik saa osta pruugitut tehnikat

Kaska Karli plaan nuurtalonigu toetusõga osta ka adra ja kaarutaja, perä rahha kulus är vahtsõ lauda ehitämise man.

«Tuu om suur pluss, et nuurtalonigu toetusõ iist ei piä vahtsit asjo ostma,» kõnõl’ Karli. «Vahtsõ tehniga ostmisõ man ei päse lainust-liisingust. Võtat suurõ kohustusõ kaala, no ku massin katski lätt, võit pankrotti minnä. Pruugit asi om tõnõkõrd kõrralikumbki ku vahtsõnõ, ja muidoki odavamb. Ostsõ pruugidu laaduri ja olõ rahul – vahtsõ laaduri hinna iist olõssi saanu laaduri üten kõvastõ vahtsõmba traktoriga, ku mul põra om.»

Et nuurtalonigu toetust antas alla 40aastaidsilõ, sis oll’ Karlil perämäne võimalus tuud küssü. «Ma olli kõik aig tuu projekti kirotamisõ vasta, no taloliidust iks härgütedi, et proovi ja võta ja…» selet’ miis.

Lihaeläjäpidämise kasus otsust’ Karli selle, et timä kodo ümbre om umbõ mägine maastik: traktoriga om maru kehv haina tetä, no eläjä söövä kundi ilosahe pall’as. Äriplaan om täl naada kuvvõ kuu vannuidsi pullõ nuuma pääle müümä. «Lihas ei taha müvvä – ku piässi pullõ 1,5 aastat kasvatama, sis es jakkunu noilõ süvvä ja hinda kah nii hääd es saanu,» selet’ Karli.

Kolm rauda tulõn

Eläjäpidämise kõrval om Karlil viil kats suurõmbat toimõndamist: tä om tennü kümme aastat palkmüüblit ja mõnõ ao peräst tulõ üle võtta vanõmbidõ elotüü – viinamarjo kasvataminõ (vanõmba pidävä kuulsat Pruuli-Kaska viinamar’atallo).

«Viinamar’aga elät külh kah är, no tuu kasus õnnõ katõ-kolmõ hektäri pääl,» kõnõl’ Kaska Karli. «A ülejäänü maa? Purustaminõ mullõ ei miildü, noilõ kah ei taha vällä renti, kes mürgütäse. Nüüt om maal jälki mõtõ tekkünü.»

Kogokund hoit ütstõist

Kaska Karli pidä tähtsäs tuud, et väiku talopidäjä saava toimõ, ku tegevä kuuntüüd. Kurõnurmõ kandin omma neli-viis talonikku loonu tugõva kogokunna. «Suurõmba tüü saava tettüs talgukõrran,» selet’ tä. «Kõiki massinit olõ-i mõtõt kah kõigil osta – ütel mehel omma üte ja tõsõl tõsõ massina.»

No traktor piät iks egän talon olõma. «Hainaaig om lühkene ja ku sul piässi massin puru minemä, sis jääski sul hain sinnä maaha,» selet’ Karli. «A ku naabrimehel om massin kõrran, sis saa haina är tetä. Seo suvi näüdäs’ väega häste tuud! Ja talvõl kah – ku külmäga traktor käümä ei lää, ega sis saa ei eläjit juutmada jättä. A külä pääl üts traktor iks lätt käümä.»

«Ku naabridõga läbi ei saa, ei saa maal ellä,» kõnõl’ Karli. «Hää, et Viido (naabrimiis Polikarpusõ Viido – UL) lupa mul karja hindä maa pääl pitä.»
Karli om eloaig maal elänü ja liina ei tükü. Tä arvas uma 16aastadsõ tütre kotsilõ, et tuu om kah säänest vurhvi, et või kunagi tallo edesi pitä. «Looda, et panõ tä seo suvi joba traktori pääle. Esi naksi joba kümneaastadsõlt traktoriga tüüd tegemä,» kõnõl’ Karli.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Kaska Karli ostsõ nuurtalonigu toetusõ iist 15 lihaeläjät, plaan osta ka massinit ja pruuki rahha lauda ehitämises. Harju Ülle pilt

PRIA nuurtalonigu toetusõ saanu Vana-Võromaa põllumajandusettevõtja

Kivi Agro OÜ (Kanepi khk)
Mördi Talu OÜ (Räpinä khk)
Karel Kaldoja (Räpinä khk)
Vanaoru Talu OÜ (Kanepi khk)
OÜ Karin (Vahtsõliina khk)
OÜ Juusa (Kanepi khk)
Kirikulaane Talu OÜ (Rõugõ khk)
Reelika Puidak (Rõugõ khk)
Culverts Foods OÜ (Rõugõ khk)
Karli Kaska (Urvastõ khk)
Talvemari OÜ (Urvastõ khk)
Ruudi Talu OÜ (Rõugõ khk)
Viskre OÜ (Võro)
Süsivalge OÜ (Urvastõ khk)
Tuulemäe Agro OÜ (Urvastõ khk)

Läte: PRIA

Pall’o noorõ talonigu kasvatasõ vilja

PRIA jagi seokõrd nuurtalonigu toetust 4 miljonit eurot 100 saajalõ.

Tukõ küsüti kõgõ rohkõmb terävilä-õlikultuurõ-kaunvilä kasvatamisõs (egäsugudsõ põllutehniga jaos jne – kokko 61 taotlust). Järmine suur sats küsse eläjäkasvatusõ jaos (34) ja mesindüses (24). Päält kümne küsüjä kasvatas puuvilja-marjo, lambit-kitsi vai köögiviljä.

Ütsvahe taheti väega pall’o kiblukit ja maaskit, kanno kasvata, no om noid vähämbäs jäänü.

Nuurtalonigu toetus om sääne, midä saat küssü väega mitmõsugumaidsi asjo jaos, kõik ei piä minemä suurõmbidõ asjo ehk investeeringide ja põhivara jaos.
Saat osta ka maad, seemend, eläjit-tsirkõ, väetüst, kütüst… Nii ka tetäs, egä kõrd küstäs väega mitmõsugutsidõ asjo jaos.

Vähämbäs om vast jäänü suurõmbidõ huunidõ – lauda, kuivusõ jmt ehitämist. Väega pall’o ostõtas egä kõrd põllutüümassinit ja -riistu.

Perämäne kõrd jaeti nuurtalonigu toetust 2015. aasta lõpun – Eesti pääle 218 nuurtalonikulõ kokko 8,6 miljonit eurot. Järgmine kõrd saava nuurtalonigu toetust küssü suvõ lõpun.

Sarvõ-Kaasiku Maris, PRIA pressiesindäjä

Jaga seod artiklit