Tudõng Voolaisõ Paulopriit. Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

1933. aastaga 20. rehekuu aoleht Wõru Teataja kirotas ütest põnõvast näütemängost, miä tuul aol valmis sai. Näütemängo kirotaja oll’ Räpinäst peri kirämiis Voolaise Paulopriit.

Kolmõpildilidse näütemängo tegemise sünnüse Lutsi maarahva kesken Latgalen 40 aastakka tagasi, tuu tähendäs sis 1890. aastil.

Tuul aol käve Lutsin rahvaluulõ-uurja Kallasõ Oskar. Säändse suurõ mehe tulõk pand’ lihtsä rahva imehtämä. Suurmiis kõnõl’ maavärgist, es aja muud usujuttu, es lüü ristimärki ette, a iks paigapäälidse usu- ja võimumehe avvosti tedä ja aiva timäga pikki juttõ maaha.

Lutsi rahva suun muutu Kallasõ Oskar mütoloogilidsõs inemises, kinkast kõnõldi egäsugumaidsi jutussit. Osa pei tedä nõias, osa kuningapojas.

Näütemäng, minkast lehelugu kirotas, kõnõlõski noist imejutõst, midä Voolaise Paulopriit kokko om kor’anu.

Näütemäng om kirotõt katõn keelen: üts tävveligult lutsi keelen ja tõnõ eesti keelen, kohe om sisse pant hulga lutsi keele sõnno ja ütlemiisi.

Aoleheartikli märk viil är, et näütemäng passis esieränis hõimupäävä näütemängos ja säändsist om siiämaani suur puudus olnu.

Ruusmaa Arthur

Jaga seod artiklit