Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.

Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.

Üts kõkõ väiksemb pruuvsõ sisse ronni, a es saa. Sis suurõmba avitiva.

Esinakanu «politruk» nakas’ kuulutama: «Kõigi maiõ proletaarlasõ, ühinege!»

Kõik naari ja poiskõnõ sai tuust huugu mano: «Üts tunt käü müüdä Euruupat, seo om kommunismitunt!»

Naar läts’ suurõmbas ja tuu «lektor» lask’ vällä järgmädse hõikuslausõ: «Elägu vabadus, võrdsus ja vendlus. Hurraa, seltsimehe!»

Oll’ kuulda saaliussõ paugahust, poiskõsõ haariva kasti kuuh lektoriga ja vei ussõst vällä.

Õigõ politruk kaiõ Lenini pääd ja küsse: «Mis seo siin om?»

Tälle vastati: «Kast viidi remonti.»

Oleski Villem

Jaga seod artiklit