Mõistaki-i üteldä, midä kuulujutu kõnõlõsõ, a võrokeeline luulõ om elon ja hää tervüse man. Tuud näüdäs΄ märdikuu alostusõ luulõõdak, kon vägevä naasõ ummi luulõtuisi ette kanni.

Märdikuu edimäne päiv. Tal’na liin, kiränige maja. Trepist om üles roninu paras saalitäüs rahvast, arvada tuuperäst, et vällä om hõigat võro keelen luulõtuisi kirotavide naisi õdak. Kirändüsõdagu päälkiri om «Istõ inemine suurtii veeren» ja üles astus säidse naist.

Häniläne

Häniläse luulõtuisin om tähtsä kotus mõtõluisil seost ja tõõsõst ilmast, inemiisi suhtist. Et om pääle naanu hengikuu, passisõ timä luulõtusõ väega kinäste luulõõdagu alostusõs.

Tä om ka süüdü tuun, et säänest õdagut peetäs: neo luulõtaja om Häniläne siiä kokko kutsnu. «Ma tahtsõ näüdädä, et võru kiil om kultuurkiil. Saa süvä mõttõga kirändüst luvva,» seletäs Häniläne.

Trummi Riina

Trummi Riina laul ummi luulõtuisi. Tä om muusigainemine ja mõist helüga egäsugutsit vigurit tetä. Nii tulõgi viilaulu sisse viivullin ja mõtsalaulu sisse mõtsakohhin.

Riina laulu mõosõ ku loits ja jääse tsipa kummitama. Seo luulõõdagu man om Trummi Riinal tähtsä kotus, laulda sis, ku üts luulõtaja uma lugõmisõ lõpõtas ja tõõnõ pääle tulõ. Niimuudu saa Trummi Riina kõgõ inämb «eetriaigu». Ja neo laulu tugõva tõisi ülesastjit.

Säinasti Ene

Säinasti Ene seletäs, et tege luulõtuisi elost mi ümbre. Kiil om Ene luulõtuisi man väega tähtsä, ka ütest sõnast või luulõtus tulla. Näütüses sõnast «häierm»:

Elo om häierm,
nii naarit sa eelä,
läbi undsõ lätsit,
ma sinno es keelä.

A õigõ pia lätt Ene uma jutu ja luulõtuisiga mõtsa. Lätt nii mõtsa är, et terve õdak inämb mõtsast vällä ei tulta.

Ene kõnõlõs, kuis tä mõtsaga kõnõlõs. Ja tund murõt, et mõts ei ütle suurt midägi vasta, puu raputasõ egä jutu pääle õnnõ pääd.

Panga Milvi

Panga Milvil om vällä tulnu terve ports eestikeelitsit latsiluulõtuisi. A niisamatõ om täl kirotõt hulk luulõtuisi võro keelen. Tä ütles, et kirotas võro keelen tuuperäst, et tä uma latsõ taad kiilt är es unõhtanu.

Väikest viisi omma Milvi luulõtusõ mälehtüse. Õks jäl puiõst, nigu mi luulõtajil kombõs, a ka eläjist, sannast ja rehetarõst saa kuulda.

Vaheri Anna-Liisa

Anna-Liisa om olnu keriguopõtaja Mulgimaal, a parhilla om tä kodomaal tagasi: tiin Võro Kuperjanovi pataljonin, om sääl kaplan.

Tä seletäs, et om küländ pall’o luulõtuisi kirotanu, a võro keelen veidü. Noidõ luulõtuisi hulgan om mõtõluisi, om koto ja maad. Luminõ kuusõpuu juusk kah läbi. Ja mälehtüse:

Iks ütel imä: «Ikk ei avita!»
Tuu minno vihast –
lats jo tahtsõ pai.
Ja õnnõ kimmält lätsivä
nu päivä, ao ja aasta.
Ma iksõ külh,
a ummõhtõgi naarda kah jo sai…

Anna-Liisa and seo õdak vällä lubahusõ: «Nakka rohkõmb võro keeleh kirotama!» Loodami, et nii ka lätt.

Kauksi Ülle

Üllega om sääne põnnõv asi, et mi jo tiiämi tedä. Olõmi kuulnu ja nännü, kuis ja midä tä lugõ. A iks egä kõrd sutt tä üllätä, nii vahtsidõ luulõtuisi ku väega põnõva ettekandmisõga.

Timä luulõtuisin om rütmi, ettekandmisõn väke. Tä kõnõlõs mõtsast ja kananahk tulõ iho pääle. Tä kõnõlõs hätist, miä üle ilma omma, ja löüd noilõ hätile näüte umast kodoküläst. Ja ku tä piaaigu räpiluuga lõpõtas, om tunnõ, nigu olõs määnestki inneolõmalda asja nätä-kuulda saanu.

Holtsi Leila

Leila om Põlvast Kähri küläst peri luulõtaja, kiä eläs Inglüsmaal ja kirotas võrokeelitsit luulõtuisi. Tä seletäs, et nuu omma laulu elost hindäst. Sääne kodomaalt ärolõk pand Leilat terävämpä nägemä ka tuud, miä kodokandin muutus. Ja jälleki jõud luulõ luudusõ, mõtsa mano:

mõtsa müügis?
talomõtsa, suurõ mõtsa
riigimõtsa

tsiuh!
lükkä müügikuulutus lehte
inämbpakminõ
riigihangõ

tsiuh!
võta ühendüst.
tsiuh!
lükkä tulõvik mõtsa maahavõtmismassinahe

tsiuh!
tühä käe
pal’as maa.

Katõ tunniga om naisivägi umilõ luulõtuisilõ-laulõlõ tsõõri pääle saanu. Võrokeeline sõna om tan umma väke näüdänü.

«Kõik esinejä olli huvitava asja vällä valinu. Hää ja mitmõnäolidsõ asja,» löüd Häniläne.

Luulõtuisi om kuultu tõtõst mitund muudu, a õdak kokko om õks selgele luudusõ poolõ kaldu. Mõts om helisnü seo õdak luulõtajidõ süämen.

Paistus, et tego ei olõ olnu õnnõ lihtsä luulõõdaguga. Või olla om seo õdak Eesti elon midägi muutnu.

Samal aol, ku võro keelen kirotava naasõ ummi luulõtuisi ette lugõva, omma Tal’na valitsõja kokko lepnü, et tsipakõsõ lastas võimu nuhuta ka rohiliidsi parteil. Tuu tähendäs, et vähembält sõnnu perrä naatas inämb huult kandma luudusõ iist. Kas või olla niimuudu, et võro naasõ omma loitsnu ummi laulõga rohilidsõ Tal’nan võimu mano?

Rahmani Jan


Kauksi Ülle ja Häniläne tõõnõtõõsõlõ autogrammi jagaman. Takanpuul ka Säinasti Ene. Rahmani Jani pilt


Kõik ülesastja üte pildi pääl. (Kuralt) Trummi Riina, Vaheri Anna-Liisa, Säinasti Ene, Kauksi Ülle, Panga Milvi, Holtsi Leila ja Häniläne. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit