Kuigi olo ja kombõ esi aigõl omma ette kirotanu tuud, kuimuudu naanõ saa umma arvamist üteldä, olõ-i tuu kunagi tegemädä jäänü. Sääne mõtõ jäi miilde minevä nädälivaihtusõ Villändi folgipidolt. Võromaalt oll’ folgil mitu vägevät naist uma helü ja loominguga.

Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink pääl vana, a täämbägi pääväkõrral mõttidõga laulu täüsinemiisile – nuu kõnõlõsõ inemise (ja naasõ) elost nii, nigu lauliku tuud umal aol näivä.

Hainsoo Meelika oll’ folgil välän katõ esi programmi ja kuunsaisuga: ansambliga Lepaseree ja eletroonilidse muusiga luuja Tally Mirjamiga. Ka Meelika suuv om laulda regilaulu nii, nigu taa vanast oll’. Vahtsõmba ao kohandusõ ja säädmise piässi olõma tagasihoitja ja tugõma laulu umma luku. Ka Meelika lauluvalik kõnõl’ naisist. Tally Mirjam oll’ loonu naidõ lukõ ümbre põnõva ja salaperälidse elektroonilidsõ muusiga maastigu.

Kõivupuu Marju kõnõl’ täämbädse päävä naisi välläkutsist – kuis suuri võimaluisi ja vabaduisiga maailman imä ja kodohoitja rolliga toimõ tulla? Nii mõnõki parla loomuligu as’a omma tuud olnu väega lühküt aigu. Kas mi olõmi kimmä, et mõistami saandit läbiproovituid asju parõmbahe kõrralda? Marju pand’ ette, et Eesti ammõtlikkõ pühhi hulgan võissi olla päiv, kon mehe piässi koto ja latsi hoitma ja õnnõ naasõ võissi kõrtsi minnä – tuus passissi vana traditsiooni perrä näütüses paastumaarjapäiv.

Ja sõs viil trio Soon/Piho/Lepasson, kiä mõist väikeisist kandlist vällä tuvva rikka ja ilosa helüilma, mink kottalõ või üteldä «kimmält õrn», nigu naasõ ommaki – kimmä ja õrna ütteaigu. Naasõ sutva kanda tervet ilma ja löüdvä egäl aol võimalusõ umma hellü kuulda laskõ.

Laanõ Triinu

Kalkuna Mari, Bartosiku Tuulikki ja Tedre Ramo näütsi folgiliidsilõ latsilaulõ plaati «Upa-upa ubinakõnõ», näil olli abin inne folki Rõugõn peet latsi etnolaagri opilasõ
Kalkuna Mari, Bartosiku Tuulikki ja Tedre Ramo näütsi folgiliidsilõ latsilaulõ plaati «Upa-upa ubinakõnõ», näil olli abin inne folki Rõugõn peet latsi etnolaagri opilasõ.
Laanõ Triinu pilt.

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us