Takastperrä tarkus

Ma kuuli raadiost, et võit terve eloiä oppi, a koolõt iks ullina. Esieränis ku taha-i oppi tõisi vikost, a piät esi kõik läbi tegemä.

Vaivalt nätäl pääle suurt tormi arvas’ üts kabinetimõtlõja, et kipõstõ tulõ terve Eestimaa raudtiirongi elektri päält käümä panda. Jo tuu suur mõtlõja es olõ kuulnu, et mi kandih olõ-s tormiga murdunu puu õnnõ suuri teie ja elektriliine pääl, a raudtii oll’ kah pedäjit ja kuusi täüs ja rong saisõ. Paigapäälse saemehe pästi sõs rongi liikma, a vaivalt egäl puul mõtsa vaihõl elektrimiihi õkva võtta om, et liine kõrda tetä.

Kõnõldas, et säändsit tormõ ja suurt sato nakkas kõrrast sakõmbahe olõma. Sõs võissi nüüd pääle tormi takastperrä tark olla ja rohkõmb ette mõtõlda.

Mardi küüdse külmäse

Kuuli raadiost, et seo aasta nakkas riik santõ kokko lugõma. Egäüts, kiä arvas, et and sandimõõdu vällä, või hinnäst üles anda.

Mardipäävä aigu oll’ perüs pall’o nii santõ ku Martõ ümbre juuskmah. Eski telekahe ja raadiohe jakku näid. Tiiä-i, kas näil küüdse väega külmsivä?

Meil Võromaal oll’ külh ilm lämmi. Likõvõitu ja undsõnõ, a varba es valta. Ku õkva kiäki mua seeh varba pääle es astu.

Jo noil pääliina Martõl sõkuti kõvastõ varbidõ pä

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit