Lõikuspühä

Ma kuuli raadiost, et talomehe tegevä viil rehekuul haina. Kuiki om suur süküs käeh ja põimupühä ussõ iih. Seo imelik aasta om kõik pää pääle käändnü. Külbmise- ja põimuao omma segi.

Niisama omma viimädse nädäli jõudsahe seemend külbnü poliitigu, a saaki saama nakkasõ nä viil keväjä. Suurõmb osa parteisiid om uma lubahusõ inne valimisi vällä hõiganu. Kiä om vahtsidõ mõttidõga, kiä lask vanna rata pite edesi.
Inämbüs toimõndas iks vana siimnega vana nurmõ pääl. Vanast aost om jo tiidä, et ega sõs suurt nuusi ei saa ja vili ikeldüs. A kost tuud parõmbat seemend ja maad võtta? Ku kiäki julgõski vähä vahtsõmba plaaniga vällä tulla, sõs omma tõõsõ nigu haki ja varõssõ küleh. Tsäunvä nokiga tuud vahtsõt seemend, nika ku maa jäl must ja pal’as.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit