Võromaa juusk mu suuni seen tuust aost saani, ku ma sündü. Seo nabanööri omma loonu mu edeimä ja -esä, kiä kunagi Võromaal elli. Ku latsõn Ida-Virumaal üles kasvi, kõnõl’ imä Võromaast. Maast, miä om väega kavvõn ja kon kõnõldas tõistmuudu. Timä vanaimä kõnõl’ koton võro kiilt, a tuul aol kaeti tuu pääle tsipa halvastõ.

Edimäst kõrda puttu mu jala Võromaad, ku olli säidse aastakka vana. Virumaalt Võromaalõ tullimi terve päävä. Meelen omma naa mäekundi, bensiinihais ja loksutaminõ, miä süäme kur’as ai. A lõpus oodi iin mõtsamaask’a, armulinõ pererahvas ja tsiapõrssa, kinkalõ kardohkavirkside vaihõlt haina ette tull’ viiä.

Kõrrast inämb tunnõ edevanõmbidõ kutsmist. Usu, et seo olõ-i juhus, et must no periselt Võromaa inemine om saanu. Sai uma Võro mehega kokko nelä aasta iist Sännä mõisan, tuust sai alostusõ mu egäl nädälivaihtusõl Tal’nast Võrolõ sõitminõ. A no, ku tütregene saa joba 10 kuud vanas, elä timä sündümisest pääle Võromaal, Nöörimaal.

Taha kildamängu kokko säädi

Kahjus olli väega väiku, ku vanaimä joba kuuli. Es saa uuri, kon näide talo oll’, tiiä õnnõ kildakõisi. Tuuperäst pallõ api noidõ käest, kiä inämb tiidvä. Taha uma Võromaa kildamängu kokko säädi.

Edevanõmba kanni perrenimme Uibotalu, osa sugulaisi elli Vahtsõ- vai Vana-Saalusõn Uibo talon. Sääl lähkül oll’ juusknu ujakõnõ. Kohegi sinnä sattõ sõa aigu pomm, minkast vanatädi Virve elos aos kilda jalga sai.

Vanavanaesä Joakim (vinläses tegemise perrä Jefim) om matõt Vahtsõliina kalmuaida. Vahtsõliina kerik, mink kotussõ pääl peris selgele oll’ kunagi väepaik, tulõ vahepääl mu unõnägodõlõ. Viil om edevanõmbidõ helü nõrk, vaivu kuulõ tuud. Seo juuri maa sisse ajaminõ ja kullõma opminõ võttki aigu. Arvada ristiti, leeritedi ja pulmitõdi õkva sääl kerikun mu edevanõmba.

Käve sääl pühänkuan laulman. Kerikun ütsindä laulda om väega võimsa tunnõ ja ma tunnõ, et tuu tege ruumi vanast energiäst puhtas.

Päävoolust tõistmuudu

Usu, et inemise trehvä ei juhusligult. Uma osa mu otsmiisi tii pääl om ka Vana-Võromaa vegangrupil, kiä õkva Vahtsõliina kerigu küle all pesätäs ja permaaida tege. Süä rõõmustas nii väega, et tan om sääne rakukõnõ, kiä näütäs, et ei piä lihha ja muud eläjide käest saadut kraami süümä. Õnnõlik ja täüsväärtüsline saa ka ilma olla! Mu heng saa söönüs põhuunikidõ seen kasuva aiakraami kaemisõst.

Permakultuur om olnu mu suur armastus joba aastit ja rõõm om löüdä mõttõkaaslaisi ka tan. Sõbra ja mõttõkaaslasõ omma neo, kinkast inämbüs Tal’nalõ maaha jäi ja kinkast Nöörimaal ellen kõgõ inämb puudust tunnõ. Tan näe innembi muro-usku, nööri perrä pindrit tegevit ülearvo kõrralikkõ inemiisi, kiä varrahummogu trimmerdäse, saagva, murro niitvä ja haina sukugi ei kannada. Põhu ja haina kokkovidämine ja muro niitmädä jätmine paistus näile võõras ja andsak.

Õnnõs om permapisiläne jõudnu ka Kütiorgo, tuu viiri pääl eläs säändse ilmakaemisõga rahvast. Minno rõõmustaski Võromaal seo, et esi paigun omma kokko tulnu rakukõsõ, miä inemiisi tassakõistõ päävoolust tõistmuudu meelega takast tsuskva. Kuis armasta Sännä leiutajidõ küläkuuli, armsat puumõisat ja tuu inemiisi. Roosiku suurperet uma kõrrast kinämbäs saava sokolaadikohvikuga. Sääl peetäv Süämemuusiga festival pand süäme laulma.

Aiaguru Troll’a tsusk Karulan aidnikkõ vanno kasvosortõ tundma opma. Kõnõlõmada Navitroll’a pintslitõmbist! Haanimaa Peetsalu ja tuu kandi kogokund and inspiratsiooni. Kalkuna Mari võrokeeline jutt ja kodotalo põksutas süänd rõõmsalõ üten ümisemä.

Väke täüs paiga

Õnnõs kuulõ naabriid võro kiilt kõnõlõman. Mu hindä võro kiil om viil väega ohkõnõ, a opi kipõstõ, olõs õnnõ kõnõlõjit inämb!

Hinda kõiki, kiä ka eurorahalda võtva iist ja kõrraldasõ tankandin midägi uma näo perrä. Liinun sünnüs kõik aig midägi, ettevõtmiisi ja inemiisi om hulga inämb. Tuuperäst proovi jõuda kõigilõ esieräliidsile Võromaa iistvõtmiisilõ, et näile huugu anda ja esi kah aktiivnõ olla.

Mullõ and jõudu seo paiga luudus, Võromaa mäekundi, väke täüs paiga, salalätte, tammõtsõõr ja viil löüdmäldä raa, miä minno mu Võromaaga iks inämb umas ja ütte juhatasõ.


Lumiste Kati,
laulja ja otsja

Jaga seod artiklit