Kahro Marek om kiränik, kiä eläs Antsla küle all. Minevä nätäl sai tä uma raamadu «Kuradil on lapse nägu» iist Tammsaarõ preemiä. Kiränik esi jääs preemiä saamisõst kõnõldõn tasaligus: «Ma ei olõ jo midägi suurt viil kirutanuki…»

Ummõhtõgi omma lugõja Kahro Mareki raamadu häste vasta võtnu, preemjit om tä saanu varrampa kah, näütüses üleminevä aastaga Kangro-preemiä. «Kuradil on lapse nägu» om timä viies raamat.

«Seo om järg eelmidsele raamatulõ,» seletäs tä. Raamadu sündmüse juhtusõ Lõuna-Eestin, kongi Põlva ja Kanepi vahel. «Jutt esi om põnõvik, kriminaalluu muudu, a Põlva kandi luudus ja kultuur andva toolõ maiku manu,» kõnõlõs kiränik. Üts mutikõnõ, kiä om jutun tähtsä tegeläne, maa suul, kõnõlõs ka lõunaeesti kiilt.

Kahro Marek ütles, et timäl om kirotamisõ man iks kõgõ hulga mõtlõmist. «Mõtõ tulõ kõgõpäält. Jaluta luudusõn, mõtlõ ja mõtlõ. Mõtlõminõ omgi kõgõ tähtsämb, perän kirutuslavva takan tulõ kaia, kuis nuu mõttõ paprõ pääle saava. Mullõ miildüs ka tekstiga mängi, tuu piät mitmõ kihiga olõma,» seletäs tä.

Mõtlõmisõs om Kahro Marekil uma kotus – mõtsaviir kodo lähkül. Sääl om illos mäekundikõnõ ja nuur, Mareki hindä kasuma pant mõts. Tan tulõva mõttõ, miä ka lugõjilõ meele perrä omma.

Rahmani Jan


Kahro Marek umaistutõdu mõtsa veeren. Tan, 14 aasta vannuidsi pedäjide man käü tä märgotaman. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit