Kuuli raadiost, et pääle om naanu mõro keele nätäl. Ma lätsi piigli ette, ai keele vällä ja kai iks ütelt puult ja tõõsõlt puult. A es näe midägi esierälist. Hummogu jõi külh mõrro kohvi, a sei makõt kuuki mano ja es saa arvugi, et kiil mõro olõs.

Nä olõs võinu vällä hõigada innembä mõro meele nädäli. Miil lätt iks mõros külh, ku viimätsel aol raadiot kullõt. Mõnõlõ kõnõlõjalõ om jummal andnu külh ammõdi, a om jätnü mõistusõ andmada.

Tuu pääle lätt miil mõros mitte õnnõ egä nätäl, a jo egä päiv.

Muda Mari

Jaga seod artiklit