Ildaaigu oll’ kats põnõvat trehvämist. Kõgõpäält kõlist’ lehelugõja Vahtsõliina kihlkunnast, sündünü 1925. aastagal. Tä oll’ väega pahanu tuu pääle, et perämädsen lehen oll’ trükitü är mälestüs vanast aost, kon kõnõldi, et es olõ süvvä. Kõlistaja meelest oll’ tuu väega ull’ jutt – vanastõ oll’ süvvä hulga. Lihha oll’ ja kõkkõ oll’. Ja latsi oll’ kah egän perren hulga.

Nii juhtus, ku toimõndaja jätt täpsele ütlemäldä, ku vanast aost jutt om. Perämädsen lehen kõnõlnu Ortusõ Mari oll’ sündünü 1870. aastaga paiku. Vahepäälse 50 aastaga oll’ elo iks kõvva edesi lännü, tulõ vällä.

Tõõnõ trehvämine oll’ poodin. Miis külä tõõsõst veerest suuvsõ rõõmsa meelega hääd aastapäävänädälit. A sis ütel’, et peris kõrran taa eloga iks ei olõ – telekast lastas saadõt «Litsid» ja muidu kah lätt kõik õnnõ prostambas.

Inne vabariigi aastapäivä ütel’ president üten kõnnõn, et tuu om hää, et mõistami olla nõudja. Ku inemise nõudva inämb, saa ka elo kõgõ parõmbal viisil edesi minnä.
Nii tä vast om jah. Selget ja nõudjat miilt kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit