Lehen kirutõdi, et ku raamatiidõ ostminõ niiüldä ritta panda, sis ostõtas viimätsel aol kõgõ enämb kokaraamatiid ja hendä avitamisõ raamatiid, medä esoteerikas kutsutas. Latsiraamatiid ostõtas kah peris häste. Et niiüldä peris-kirändüst ostõtas ja järeligult sis loedas kah pall’u veidemb…

Kiri muiduki ei võlsi. Ku õks poodin säändse numbri ette näüdädä omma, sis tuu ostmisõga nii omgi. Aga tuu ei tähendä sukugi, et ennegi sääntseid raamatiid loedas ja päälegi viil kõgõ enämb.

Arvada om, et kõgõ rohkõmb kulutõdas raamadupoodin raha enne joulu, ku kingitüisi ostõtas. Muis tähtpäivis om ka meil hää kommõ raamatiid kinki. Pall’u naid henele osta saat ja kas tuu väega tark tegu omgi? Vahtsõid raamatiid tulõ jo õga jumala päiv mitmast trükikoast manu – kiä naid osta joud ja kohe naa pandas. Nigunii om mi rahval pea õgan kotun ilmkistumada pall’u raamaduriiulid, mea kõik raamatiid täüs.

Aga meil omma jo raamadukogu ja peat vast taivaessä tennämä, et naid ei olõ viil maakotussõin puutõga kokku pant vai paari suurõmbadõ liina kokku nõstõt…
Raamadukogust saa õgaüts kätte ja läbi lukõ, mea esi taht, naistõkõid vai klassikat, elulugusiid vai reisikirju.

Kiä telekaseebikõidõ asõmõl parõmba meelega lugõ, tuu lätt liinan kävven alasi ka raamadupuuti, kaes üle, mea sääl vahtsõt om, kirutas üles, mea miildüs, sis tiid tõnõkõrd raamadukogun küüssü.

Netist saat ka muiduki teedä, medä vahtsõt müüki om tullu, ja seitungiin om kah tõnõkõrd sääne reklaam.

Ja ku vahel juhus, et õkva tuud raamatut lainada ei olõ, medä tahat, sis tellitäs tuu tõsõst raamadukogust ja saat ildamb kätte. Teedä om, et latsilõ võedas ka pall’u raamatiid kogust, ka ettelugõmisõ jaos – kiä naid kõiki osta joud.

Nii et vähämbält luutma peat, et ostmisõ järjekõrd ei tähendä alasi lugõmisõ järjekõrda.

Egasugunõ järjekõrda säädmine om mu meelest üts mitma otsaga värk. No ku vahtsõ aasta algusõn tull’ vällä, et viimätseide aastõidõ filme hulgan om kõgõ enämb kinun kaeman käütü «Klassikokkutulõkit»…

Parhillatsõl aol, ku meil om vällä tullu «Elavad pildid», «Eestlanna Pariisis», «Risttuules», «1944», «Mandariinid» ja viil mitu säänest filmi, millest kõik, kiä näkki, kaugõ kõnõli.

Aga numbriidõ kokkulugõminõ ja asju rittasäädmine om suur ja tähtsä tüü, tuu iist saava pall’u inemise palka. Teedäs külh kõnõlda, et üts statistik ollõv konagi sääntsede jõkkõ ärä uppunu, mea keskmidselt 30 sendimeetrit sükäv oll’…

Aga numbri omma numbri, mis sis, et peris-elu näütäs tõnõkõrd hoobis medägi muud.

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Jaga seod artiklit