No poolõs lõikasõ Eestimaa, raipõ, Rail Balticaga, silm kah ei pilgu! Kultuuri- ja ütiskunnategeläse andva allkirju, ei loe, õks tegevä uma Rail Baltica valmis.

A milles meile Rail Baltic? Midä asja om meil Lätti vai Leetu rongiga? Kavvõmbahe sõidat nigunii joba linnukiga.

Vanastõ sai Võro raudtiijaamast õkva Riiga jänest sõita. Kävemi Lätin naisin. Inne tull’ kõvva viina võtta, selle et läti näüdsigu olõ-s kuigi ilosa. Poolikuga jõimi nä ilosas ja sõs käve Riian sääne pido, et oi-oi-oi. Tihtipääle jõimi hinnäst esi rongin inne piiri ilosas, sõs hüpsimi Valgan rongi päält maaha ja annimi Valga näüdsikile tuld. Rail Balticaga noid ilosit aigõ tagasi ei tuu…

Kes toda tühält sõitvat Rail Baltica rongiliiklust kinni masma nakkas? Ku taa tennü ümbre Eesti kipõlt ilosa tsõõri – Talliin-Narva-Tarto-Valga-Pärno – 240 kilomiitret tunnin, olnu as’al määnegi mõtõ seen. Ku tä lätt Talliinast õnnõ Pärnu kaudu riigist vällä, om asi inemise jaos mõttõlda…

Selge tuu, et Rail Balticat naatas tegemä õnnõ ärimiihi tahtmisõ perrä – makus euroraha ronis esi karmanihe, tulõ õnnõ tsipakõsõ takast tougada… Inemise arvamist kuulda ei võeta. Lihtsäle inemisele sõidõtas jäl relsse piten tagaotsa nigu vabadusõsamba ja Eesti Energia mitmõsugumaidsi jandalidõga.

Ku inemiisi käest om vaia vägüsi maa är võtta, kas sõs idapiiri veerest vai Rail Baltica alla jääväst, sõs näütäs riik selgele, pall’o inemine timä meelest väärt om.

Ma arva, et Toomas Hendrik tõi Lätist naasõ Rail Baltica kaitsmisõs. Et näeti, ku raudtii saa valmis, saati esi kah uma lätläse perrä minnä. Piiri pääl saati odavalt viina kah.

Ull’ust om kõik aig olnu. Kalõvipoig käve Soomõn naisi perän – sääl om kallis viin ja sammamuudu jälle tütrigu, pall’o sitõmba loomuga ku lätläse…
A Eesti vahtsõnõ president mullõ miildüs. Vahelusõs Toomas Hendriku plesspääle om no pikki hiussidõga president… Tark om tä kah, aokiränigõlõ vastas lühküle ja selgele, niimuudu, et õkva intervjuu algusõn omma küsümüse otsan. Mullõ miildüs, säänest ei piä ilosambas juumagi.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
vaba miis

 

 

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us