Ma olõ sündünü 1947. aastal VARSTU sünnütüsmajan. Toda asutust peeti harilikun puumajan, miä siiäni alalõ ja elämiskõlbulik. Abi andsõ sünnütämise man ämmäimänd. Ku vaia, sis kutsuti haigõmaja mant velskri.

Sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ

Haigõmaja man es peetä sünnütämist paslikus, kuna sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ. Mu imä es olõ tolaigu Varstun ainukõnõ sünnütäjä. Inemiisi oll’ Varstun 400 ringin, nigu vast põraki. Ei olõ joht kuulnu, et Varstun sündünü latsõ olõs ollu kehvembä tervüsega vai muidu puuduliku. Aig oll’ vaenõ, süüdi tuud, midä oll’.

Pääle sõta jõuti ämmäimändale palka massa

Ku kõgõ tuu pääle märgutat, sis tundus eriliselt imelik, et nüüd om vaia kinni panda Valga ja Põlva sünnütüsosakund. Selge om tuu, et sünnütedäs veidemb ku pääle sõta. Avalikus tett numbriist paistus nii, et Valgan sünnüs keskeltläbi üts lats kolmõ päävä takast. Aga mis sis? Pääle sõta, ku poodin es olõ leibägi saia, jõuti umõta ämmäimändäle palka massa. Kuis sis nüüd ei saa? Ah et naasõ ei lepü inämb ämmäimändäga? Noh, Valga ja Põlva suurusõn liinan võinu jo arsti kah kohakaaslust harrasta.

Äkki olõmi ülearu saksas nakanu?

Ja kas tuu om ülepää perrä uurit vai tõestõt, et asi om naisi tahtmisõ takan? Vai kas kongi om kelgi lännü kõrda kõiki naisi tahtmiisi täütä? Eestin om põrõlt joba küländ pall’u loodusliku eluviisi pooldajiid, kiä arstele eriti ei miildü.

Äkki om asi õks tollõn, et mi olõmi ülearu saksas nakanu. Kas nõudmisõ omma ülearu korgõs aetu? Kiä nä sinnä ai? Tuu piat jo kulu kinni masma. Ku massa ei jõvva, tulõ nõudmiisi vähändä.

Tiidläse piat uurma ja põhjusõ vällä tuuma

Küländ pall’u om ka arstitiidläisi. Egä tiidläne piasi midägi uurma, mullõ tundus. Vast ollu perämine aig kõrralda üts kimmäs uurmine, milles 1947. aastal sai Varstun sünnütüsmaia pitä ja 2018. aastal Valgan ja Põlvan ei saa? Kas sääl om kuigimuudu mängun Stalini isikukultus?

Põhjusõ piasi punktiviisi vällä tuuma, nii et musugunõ rummal ja kolkansündünü ka arru saa.

Ümärik jutt pallõsi vahelõ jättä.

Pulga Jaan, kolkansündünü

Jaga seod artiklit