Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla, selle et maailm mi ümbre um nii inforikas, et läämi päsemäldä tuuga üten.

Tahami olla parõmba ja vällä nätä edukamba, ku tihti sutami. Egäl juhul ei taha mi olla tõisist kehvembä, esieränis majanduslikult.

Minosugudsõ vanainemise tuust väega ei hooliki, selle et mi tulõmi sõajärgsest vaesõst latsõpõlvõst. Sis es olõki midägi, ei telekat ega arvutit. Raadiogi oll’ mõnõl ütsikul. Ma käve kuvvõndan klassin, ku mi küllä ülepää elektri sisse panti. Rõivit es olõ saia. Ma olli pere noorõmb lats ja kandsõ tõisi vanno asjo. Seo oll’ sis nii harilik, et es mõista parõmbat tahtagi. A ega tuuperäst latsõpõlv viil õnnõtu es olõ.

Mänguasjo kah es olõ saia. Imä ummõl’ kaltsupupõ. Esä meisterd’ puust hampõlmanni, mehekese, kellel käe ja jala liikuva, ku nöörist tõmmata. Esi mängsemi kuusõ- ja pedäjäkukkõga, kes olliva meil lehmä ja lamba. Ikäv joht es olõ. Oll’ saia pall’o raamatit, midä loimi.

Vanõmbil olli palga väiku, a süük, juuk ja küte olliva ka odavamba. Ku ma umal aol sai kor’adu palga iist osta hindäle koopõratiivkortõri, sis prõlla toda keskmädse palga iist tetä ei jõvva. Hinna umma nii korgõs aetu. Nii juhtuski, et ostõtas kortõri vai auto pangalainuga, jäiäs aastis panga or’as, oldas kõik aig rahamurrõn. Pall’o läävä tüüle tõistõ riiki, kon rohkõmb mastas. Nii mõnigi pere lätt tuuperäst lakja, et ei jõvva stressi vällä kannahta.

Tunnus, et nuuri latsõpõlv olõs nigu õnnõlikumb ku vannol. Kõkkõ um saia: elektri, arvuti, nutitelehvoni ja poodin umma riiuli kaupu all loogan.

A midä ei olõ, um põlvkundõ umavahelinõ läbikäümine. Pall’o vanaimä ja -esä eläse eräle, inämbähe maal. Imä-esä latsiga muial, tihtsäle liinan. Är um kaonu järepidevüs ja huulminõ. Ka viisakus. Tuu paistus egäl puul silmä. Eski bussiga sõitõn. Nuurmehe trügivä edimädsenä bussi ja istma. Ei taso luutagi, et kiäki inämb vanainemisele istmist pakk nigu vanastõ.

Ei olõki midägi tetä. Mi olõmi esi uma latsõ säändses kasvatanu tollõga, et kõik aig um tüü ja tüü ja latsi jaos ei jääki aigu. Kost tuu lats sis viisakust opis, ku ei olõ, kes oppasi. Nutitelehvon vanõmbidõ asõmõlõ ei passi.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit