Sõbra läävä üle silla

Kats sõpra saava jõõ kotsil kokko. Üts om ütel puul, tõnõ tõõsõl puul jõkõ. Üle lätt õnnõ kitsas sillakõnõ, kost kõrraga üts minemä mahus.

«Jobokõisilõ ma tiid ei anna,» kuulutas edimäne kuraasiga ja astus silla pääle.

«A ma anna egä kõrd,» jääs tõõsõl õigust ülegi.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit