Kärbläne ei saa koid kätte
Kärbläne ja koi istva kõrdsin. Koi lätt är, kärbläne jääs viil perämäst klõmakut võtma.
Ku kärbläne hinnäst peräkõrd pistü aja ja är säädmä nakkas, tund tä, et tsipa pall’o sai. Kaes, koi kah joba väega kavvõdalõ jõudnu. «Täämbä ma külh koini ei jõvva,» hindas kärbläne olokõrda.